võimalik või et miks selline asi just temaga peab juhtuma või et arvab ennast olevat unenäos. Teadvustada unenäos unenägu või enda viibimist unenäos. Amnestia puhul see võimalik pole, sest sürrealismi elemendid puuduvad, mille järgi siis unenägu ära tunda. Sellisel juhul unenägu samastub
ärkvel olekuga.
Selline analoogia töötab ka nö. pärismaailmas. Inimesed oma elu elades enamasti ei mõtiskle selle üle, et kas nad eksisteerivad reaalsuses või ebareaalsuses. Ilma kõrgemate taju tundmusteta nad
sellest aru ei saagi. Me peame tavamaailma ( ebareaalsust ) reaalsuseks. Kuigi tegelikult pole see
nii. Tegelikult osutub reaalsus ebareaalsuseks, nii nagu inimese unenägu, kui ta ärkvele tuleb. Oma
igapäevases elus me ei tee vahet reaalsusel ja ebareaalsusel. Me oleme sarnases seisundis, mida eelnevalt nimetati reaalsuse amnestiaks. Kui aga inimene tajub maailma intensiivsemalt ( rohkem ) kui
harilikult, siis teeb ta reaalsusel ja ebareaalsusel vahet.
4.7 Unenäomaailma reaalsus
Inimese unenäos toimuvad sündmused, tegelased ning situatsioonid pole reaalselt tegelikult olemas. Kõik on tegelikult inimese enda mõistuse looming. Isegi magades on aju tegevuses. Vähemalt
osaliselt. Inimese kogu aju korraga ei puhka mitte kunagi. Nii on see kuni surmani. Kui inimene
magab ja näeb und siis ta nagu viibiks enda mõistuse sees. Supleb oma enda ajus ringi – maailmas,
mille on loonud tema enda mõistus. See oleks analoogiline ulmefilmidest tuntud süzeedega. Seal
võib inimene sattuda lausa arvuti sisse – omamoodi virtuaalsesse maailma. Sellised juhud on näteks
filmides „Matrix“ ja „Tron“. Inimene satub seal arvuti maailma ehk teise reaalsusesse. See on analoogiline ka unenägude korral. Kuid sellisel juhul on maailma loonud inimese enda mõistus, mitte
ei ole arvuti poolt loodud. Unenäomaailm on nagu virtuaalreaalsus inimese enda peas, kuhu me võime igal öösel tasuta sisse hiilida ja elada seal mõnda aega hoopis teistsugust elu, kui pärismaailmas.
Unenäomaailm ja pärismaailm ( kui inimene on ärkvel ) on omavahel täiesti eristamatud. Ka
selles ei ole võimalik kahelda. Sündmused ja situatsioonid, mis leiavad aset ärkvel olles (
pärismaailmas ), on täpselt sama „reaalsed“ ka unenäo virtuaalses keskkonnas. Näiteks kui inimene
und nähes ei tea enda olemasolust unenäomaailmas, siis ta arvabki, et ta ei maga, kuigi ta tegelikult
seda teeb. Sellisel juhul arvab inimene ennast olevat sama ärkvel, mis ta ka reaalselt ärkvel olles on.
Kuid tegelikult on see ju illusioon. Inimese unenäomaailm on pärisreaalsusega niivõrd identne, et ta
isegi ei mõtle sellele, et kas ta on ikkagi ärkvel või ta näeb parajasti und. Selle mõtte peale tihti isegi
ei tulda. Oma reaalsuse poolest ei ole võimalik vahet teha unenäomaailmal japärismaailmal. Ilmselt
ei kahtle selles mitte keegi. Neid ei ole võimalik omavahel eristada, et kumb neist on ikkagi
reaalsem. Seda on paraku VÕIMATU teha. Mõlemates „maailmades“ aset leidvad sündmused on
sama reaalsed ja isegi samasuguse mõjuga inimese psüühikale.
Põhimõtteliselt on võimatu eksperimentaalselt kindlaks teha seda, et kas inimene on parajasti
unenäos või on ta siiski ärkvel. Inimene ise seda kindlaks teha ei saa. Seda on võimatu kindlaks teha
seni, kuni ärgatakse unenäost või tuvastatakse midagi sürreaalset. Kui aga need kaks tahku
puuduvad ( ei ärgatagi unenäost ja ei nähta midagi sürreaalset ), siis on VÕIMATU vahet teha
unenäol ja tegelikkusel. Antud „seaduspärasus“ sarnaneb füüsikas tuntud taustsüsteemidega
järgmiselt – on võimatu katseliselt kindlaks teha seda, et kas mingi taustsüsteem liigub või on ta
parajasti paigal. See tuleneb liikumise suhtelisusest ehk relatiivsusest, millest pajatab meile tuntud
relatiivsusteooria. See on analoogiline ka unenäo ja tegelikkuse korral. Unenäomaailm on
tegelikkusest ABSOLUUTSELT eristamatu ( oma reaalsuse poolest ): selles esinevad sündmused ja
nähtused on tegelikkusega võrreldes ABSOLUUTSELT sama reaalsed ja samasuguse mõjuga
inimese psüühikale ( näiteks õudusunenäod ).
Unenäomaailma ja ärkveloleku maailma eristab üksteisest ainult aeg ja ruum. Näiteks kui
inimene kõnnib unenäos oma toas ringi, siis tegelikkuses ta seda siiski ju ei tee. Kui aga inimene
kõnnib ärkvel olles oma toas ringi, siis teeb ta seda ka reaalselt. See on nende kahe maailma
erinevus, mis seisneb ruumilises vahekorras. Kuid ajaga seonduvat on järgmine. Näiteks kui
unenäos inimene kuuleb kella helisemist ( mis annab ülestõusmiseks märku ), siis tegelikkuses ta
30