eksisteerimise põhivormid ja seega kui ei ole enam aega ( või ruumi ) olemas, siis ka Universumit
ennast ei ole enam olemas. Ja nii ka tegelikult ongi. Universumit ei ole tegelikult olemas ja see ongi
kogu looduse kõige sügavam olemus.
4.5 Meelteväline reaalsus
Informatsiooni ümbritsevast maailmast saame me meelte vahendusel. Teadaolevalt on meil viis
erinevat meeletaju – nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Nende
kaudu saame me pidevalt välismaailmast infot. Kuid tekib üks mõtlemapanev küsimus, mis on erutanud filosoofe juba aastatuhandeid. Kuidas me saame teada, et kas meie meeled annavad meile
välismaailmast õiget ja adekvaatset infot? Näiteks kui me näeme õuna siis kuidas me võime olla
kindlad, et õun just selline on nagu me seda näeme? Kuidas me võime oma meeli usaldada? Ilmselt
me peamegi oma meeli usaldama, sest et „meeltevälist maailma“ ei saagi me ette kujutada. Sellega
peame aga paraku leppima. See oleks analoogiline sellega, et kujutaksime ette sellist värvigammat,
mida pole kunagi varem nähtud või ei sarnane ühegi teise tuntud värvitooniga. Paraku pole see lihtsalt võimalik. Meie mõistus lihtsalt ei võimalda seda teha, sest ta ei seosta seda millegagi või ei leia
analoogiat looduses. Mõistus ei võimalda kujutleda seda mida pole üldse olemas või pole sellel
mingitki analoogi maailmas. Sellest tulebki ainult ühene järeldus. Meeltevälist maailma ( reaalsust )
ei saagi me mitte kunagi mitte ühegi vahendiga teada ega tajuda. Seega tegelikku reaalsust. Me peame teadma ja usaldama ainult seda maailma ( seega reaalsust ), mida võimaldavad meile meeled.
Meelte piire on kül võimalik laiendada, kuid täielikku meeltevälist maailma tunnetada ei ole võimalik.
Öeldakse, et kujuteldamatut ei saa ette kujutada. Tegelikult vastab see täielikult tõele. Näiteks
fantaseerigem sellist toidu maitset, mida pole keegi kunagi maitsnud või ei sarnane see ühegi teise
teadaoleva maitsega. Sellist maitset fantaseerida või ettekujutada ei olegi võimalik, sest et meie aju
lihtsalt ei võimalda seda teha. Aju ei seosta seda millegagi või ei leia analoogiat looduses. Me võime fantaseerida või ettekujtada ainult selliseid tundmusi või sündmusi, mida inimene on ise läbi kogenud. Uusi unikaalseid ideid on võimalik luua ainult vanadest mitteunikaalsetest ideedest. Et inimene oleks võimeline looma üha uusi ( mitte juba olemasolevaid ) ideid, peab tal olema mingilgi
määral seos või analoogia olemasolevate ideedega. Mitte olemas olevaid ideid saab luua ainult olemas olevatest ideedest. Reaalsusega on tegelikult täpselt samasugused lood. Tõelist reaalsust saame
teada ja tunnetada ainult nende vahendusel, mida meie meeled võimaldavad. Leidma seoseid ja analoogiaid mittetõelisest maailmast. Läbi ebareaalsuse saame me mõista tegelikku reaalsust. Et mõista
ja tajuda reaalsust, peame me leidma seoseid ja analoogiaid ebareaalsusest.
4.6 Reaalsuse amnestia
Teadvustatud unenägudega kaasneb veel üks nähtus, mida nimetatakse reaalsuse amnestiaks. See
kujutab endast seda, et inimese teadvus ei saa enam aru sellest, et kas ta viibib unenäos või on siiski
ärkvel. Inimene ei tee enam vahet reaalsusel ja ebareaalsusel ( unenäol ja ärkvel olekul ). Selline situatsioon on võimalik. See tuleneb sellest, et unenägu ja ärkvel olek ei erine omavahel mitte milleski. Need on sarnased, kuid ometi kaks erinevat maailma. Inimese reaalsustaju nagu kaoks ära. Unenäomaailm erinebki pärismaailmast selle poolest, et see on fantastiline. Nähakse mitte ainult monstrume või avastatakse endal supervõim eid ( näiteks lendamist ) vaid ka tavalisi igapäevaseid asjaolusid, mida päris elus ei esine. Näiteks kui inimene avastab järsku ennast arstina haiglas töötamast,
kuid tegelikult on päriselus tal hoopis õpetaja amet. Unenäomaailmad ei ole ainult mingisuguse tuntud ulmefilmi stsenaariumiga. Ja enamasti see nii ongi. Unenäos toimunu erineb peaaegu alati päriselu sündmustikega. Just sellepärast ongi võimalik inimesel ära tunda enda viibimist unenäos oma
ebareaalsuse poolest. Ka pärismaailmas on selliseid juhtumeid, et kui inimesega toimub midagi ebatavalist või erakordset ( näiteks võidab lotoga suure summa raha ) siis arvab inimene, et see ei ole
29