jana või ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Ainult „magaja“ võimaldab teadvustada või
aru saada oma eksisteerimisest enda unenäomaailmas, kuid mitte teised inimesed tema unenäos.
Teistele unes olijatele oleks mingi suvalise inimese unenäos viibimine ulmeline – ebareaalne. Sellepärast ka teiste inimeste selline skeptism või arusaamatus. Ka ärkvel olevatele inimestele oleks ebareaalne see kui neile öelda, et neid pole tegelikult olemas ja et nad viibivad mingisuguses võõras
dimensioonis. See oleks nagu inimese enda isiklik kogemus, mida teistega unenäos olijatega jagada
ei saa. Selline analoogia töötab ka reaalses maailmas, kus inimesed on ikka ärkvel, mitte ei maga
enam. Kui inimene tajub füüsikalisi protsesse enda ümber ( seega tõelist reaalsust ) ja ta püüab seda
ka teistele seletada või mõistma panna, siis ei saa teised sellest aru või võetakse seda lihtsalt naljana. Ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Teised inimesed ei mõistaks seda nii nagu tegelikku reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu, et neurotegevus „juhiks“ nende mõtlemist ja käitumist
või elementaarosakeste „käitumine“ on omakorda aluseks neurotegevusele, ei saaks sellest teised
tunnetuslikult aru. Nad mõistavad seda faktiliselt, kuid mitte tunnetuslikult nagu tõelist reaalsust
tajuv inimene. Selline asjaolu nätabki seda, kui „kinni“ me ebareaalsuses kõik oleme. Ei nähta tõelist maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks.
Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügavamalt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse
seisund, mis ei sarnane ühegi seni teadaolevaga. Maailma olemus omandab inimesele nüüd sügavama ( lausa põhjatuna näiva ) tähenduse. Ja see tähendus on väga isiklik ja pinev. On kujuteldamatult
tähendusrikas.
See maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm. Kuid see moodustab
ühe imeväikese osa reaalsusest. Niimoodi moonutab selline asjaolu tegelikku reaalsust ja muutub
igapäevaselt kogetav maailm ( reaalsuse ) illusiooniks suurema, laiema ja sügavama reaalsuse kõrval.
Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust? Meile ju tegelikult piisab sellest
maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega. Kas siis tavamaailm ei ole tõepoolest
siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele peitub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng
on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pidasime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Seda eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodusteadused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa.
Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad
nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tavamaailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaanist – osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaalsust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon.
Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on
näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud
hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseäralikud loodusseadused Universumis.
4.3 Reaalsuse „siirded“ filmikunstis
Reaalsuse taju efekti saab kätte ainult unenägude analoogia teel, mis on eelnevalt kirja pandud.
Näiteks virtuaalse reaalsusega sellist taju efekti saavutada juba ei saa. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja
tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel
maailmal. Unenäomaailmas ilmnevad sürrealistlikud elemendid, mida pärismaailmas ei esine. Unenäod on looduslikku päritoluga nähtused, mitte tehislikud – inimeste poolt arvutiga leiutatud reaalsus. Virtuaalnereaalsus on aga tehislikku laadi. See on inimeste poolt arvutiga loodud tehismaailm.
Selles asjaolus sisu peitubki. See, mis pakub meile loodus on ehedam ja isegi „ulmelisem“ kui see,
mida saadakse tehislikul teel. Virtuaalreaalsusega, mis on loodud arvutitega, ei saa sellist reaalsuse
24