nii vabalt liikuda. Seda võimaldavad sünaptilised ühendused on tohutult vähenenud.
2.4 Teadvus ajas ja ruumis
Inimese teadvuslik kogemus on ajas pidev ja ruumis ühtne. See tuleneb otseselt inimese
subjektiivsest kogemusest, mida võib käsitleda kui faktina. Teaduslikud aju uuringud aga näitavad,
et neuronite ( ja nende populatsioonide ) aktiveerimised ajus on ajas aga hoopis perioodilised ja
inimese maailmapilt on aju erinevate piirkondade vahel ära liigendatud. Näib, et inimese
subjektiivne kogemuslik fakt teadvuse omadustest on vastuolus teaduslike aju uuringute andmetega.
Ja selles probleem seisnebki. Seda problemaatikat käsitletakse teadvuse teaduses eraldi teemana,
mida nimetatakse teadvuse ajaks ja ruumiks ehk teadvuse aegruumiks.
Teadvuselamus on ajas pidev. Kuid ajus olevad neuronid laenglevad ajas perioodiliselt ja seega
esinevad tuntud ajulained. On selge, et aju töötab ja on teadvusel parajasti siis, kui
neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel
ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised
nauronite aktiivsuste võnkumised. See võib viidata asjaolule, et neuronid laenglevad ajas tõesti
perioodiliselt, kuid aega, mil neuronite laenglemist ei toimu, ei teadvustata. Teadvuselamus tekib
ainult laenglemiste perioodidel. Niimoodi sulanduvad kokku perioodid, mil toimuvad laenglemised,
sest vahepealseid mitteaktiivsuse perioode ei teadvustata, sest teadvus kujuneb välja ainult siis, kui
ajus olevad neuronid on aktiivsed. Nii tekibki ajas pidev teadvuselamus. Huvitav on märkida veel
seda, et teadvus peab olema ajas pidev ja alles siis on võimalik inimesel tajuda aega. Niimoodi on
teadvuse ajas pidevus ja inimese ajataju omavahel seotud.
Teadvuselamus on ruumis ühtne. Kuid erinevaid teadvuse aspekte töötlevad aju erinevad
piirkonnad. See tähendab seda, et inimese maailmapilt on aju erinevate piirkondade vahel ära
liigendatud ehk ruumiliselt lahus. Maailmapilt on ajus ruumiliselt lahus, kuid teadvuses ühtne. See
probleem sarnaneb pisut teadvuse ajas pidevusega, mille korral oli teadvuselamus ajas pidev, kuid
ajus esinevad ainult perioodilised laenglemised. Selline sarnasus võib viidata nende kahe aspekti –
teadvuse aja ja ruumi – mingisugusele sümmeetriale ehk omavahelisele seosele. See tähendab seda,
et teadvuse ruumilist probleemi ( informatsiooni sõlmimisprobleemi ) saame mõista läbi aja ja
vastupidi. Näiteks kuulsa sõlmimisprobleemi lahendame sarnaselt ajas pidevusega.
Teadvuselamuses on maailmapilt inimk