Joonis 1 DVD kettal on imepisikesed augud.
Kuid andmete salvestamisel jääb iga kahe ühe vahele vähemalt üks null. Selle vältimiseks
kasutatakse DVD-le salvestamisel teisendust, mille korral 8 bitilised baidid muudetakse 14bitisteks. Vahel juhtub ka seda, et üks bait lõppeb ja teine algab ühega. Siis lisatakse veel 3 nulli iga
kahe baidi vahele. Seega 8-st bitist saab 17. Kuid pärast teisendatakse andmed taas 8-bitisteks ja
selline tabel on salvestatud DVD-lugeja püsimällu. DVD-t lugedes annaks väga väikese impulsi
paljud väärtused nagu näiteks 00001000. Seda aga on raske märgata. Kuid andmete märkamiseks
teisendatakse andmed nii, et oleks rohkem ühtesid. Andmespiraal algab plaadi tsentrist. Ühes
sekundis loetakse 75 sektorit. Näiteks 60-min DVD korral loetakse kokku 270 000 sektorit. DVD
pöörleb ajas ühtlaselt – umbes 200 – 530 pööret minutis. Kui me paneme DVD arvutisse, siis
monitor teeb sellest „elektromagnetkoodist“ visuaalse kujutise ekraanile. Ja alles nüüd näeme fotot
majast. Siit on näha seda, et üks ja sama info võib eksisteerida kahte erinevat moodi. Sisuline
tulemus on aga ikka üks ja sama. See on hea näide närvisüsteemi eelkõige visuaalse informatsiooni
olemuse mõistmiseks.
Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil
elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine
tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab
helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena
jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui
see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar
muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just
niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info
salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu
magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ).
Joonis 2 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem.
Ülaltoodu seaduspärasus võimaldab leiutada tulevikus sellise tehnoloogia, mis visuaalsed kujutlused inimese ajust luuakse arvuti kuvari ekraanile. Arvatavasti oleks selline võimalus võimalik.
Vastupidine „protsess“ on ju olemas. Näiteks kui inimene näeb midagi, jääb sellest talle visuaalne
kujutlus mällu. Nii on kõigi meeltetajudega, mitte ainult nägemisega. Näiteks on võimalik ka
helisid „rekonstrueerida“ arvuti kuvarile, kuid see on alles tuleviku muusika. Surmalähedaste
kogemuste korral tajuvad inimesed sageli mõne valgusolendi lähedust. Selle ülima valgusolendi
juures avaneb inimesel võimalus näha oma seni elatut maiset elu, mis ilmub tema ette erakordse
kolmemõõtmelise panoraamina. Seal näeb ta kõiki oma elusündmusi. Selle juures kogetav
ajamõõde on hoopis teistsugune, kui seda me tajume maa peal olles. Aeg on omandanud hoopis
eripärase eksisteerimise vormi. Inimese kogu elatud elu on võimalik nüüd detailselt näha. Inimene
tunnetab oma tegude mõju teistele inimestele, mis ta maises elus korda on saatnud. Inimene tajub
teiste inimeste teadvuses esinevat rõõmu ja rahulolu või valu ja piina, vastavalt sellele, mida ta on
teistele inimestele põhjustanud. Tagasivaate ajal viibib valgusolend inimese kõrval. Valgusolend
5