olemuse mõistmisega.
1.2 Aju kujutluspildid
Närvikiudu võib võrrelda kaabliga, mida mööda kulgevad teated. Juba ainult selle analoogia
tõttu on püütud ka närvisüsteemi uurimisel rakendada sideinseneride vaatlusmeetodeid ( eelkõige
informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu.
Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid,
morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest
tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti
kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis
edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedusmodulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe
märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks
tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt
lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või dešifreeritakse ülekantud info jälle ja
antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul.
Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegelikult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil arvuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile
arusaadavaks „keeleks“. Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto
on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest. See on analoogia järgnevale.
Inimese närvisüsteemi talitlusega on tegelikult samasugused seaduspärasused. Kui inimene suleb
silmad ( tegelikult ei pea sedagi tegema ), kujutab ta midagi „piltlikult“ ( visuaalselt ) ette oma peas.
Oletame et ettekujutatakse jälle mingisugust maja. Inimese peas ei ole tegelikult reaalselt mingisugune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon (
valguse footonid ) jõuab inimese silmade võrkkestadesse, muundatakse need seal elektriliseks signaaliks, mis liigub peaajju. Need visuaalsed pildid meie peades ei ole midagi muud kui elektrilised
signaalid neuronite vahel. Oma olemuselt on need neuronite väljade kombinatsioon. Informatsioon
eksisteerib peaajus teistmoodi kui me oleme harjunud arvama. Võtme sõnaks on siin elektromagnetism. Inimeste peades ei ole mingisugune reaalne tahke foto ( mida saab käes hoida nagu pilti ikka ),
vaid selle on „salvestunud“ elektriimpulss. See on tegelikult väga oluline arusaam visuaalsete mõtete olemusest inimese ajus.
Et asjaolu paremini mõista, toome välja veel ühe näite – näiteks DVD plaat. DVD plaat on teatavasti üks arvuti kasutamise komponente. Selle „peal“ võib olla ükskõik missugune informatsioon.
Võtame jälle näiteks foto majast. Reaalselt me ei näe mingisugust fotot DVD-i sees või selle peal.
Vaid see eksisteerib seal teistsugusel kujul – nimelt „elektromagnetkoodina“, mitte visuaalselt nagu
meie oleme harjunud fotot nägema. Andmeid salvestatakse DVD kettale pika augukeste spiraalina.
Augukesed on 0,12 μm sügavad ja 0,6 μm laiad, kuid nende pikkus on 0,9 – 3,3 μm. Spiraali
keerdude vahe on 1,6 μm. Piirkonna laius, mis on jäetud andmete jaoks, on 33 mm. Seega spiraali
keerdude arv tuleb:
Kuid spiraali kogupikkus on 5,7 km.
4