tõenäosusjaotus ajas ja ruumis on nagu vee laine. Tegemist on osakese tõenäosuslainega, mis levib
ajas ja ruumis. See, mis juhtub vee lainega pilu läbimisel, juhtub sama ka osakese tõenäosuslainega,
mis läbib samuti pilu. Tulemuseks on osakese laineline käitumine. Seda matemaatiliselt kirjeldada
on seega aga kõik järgmine. Näiteks osakese füüsikalist olekut kirjeldab lainefunktsioon:
See tähendab seda, et osakese lainefunktsiooni mooduli ruut
annab tõenäosustiheduse osakese asukoha leidmiseks ajahetkel t. ψ* on ψ kaaskompleks. Sellest
tulenevalt saame leida osakese asukoha tõenäosuse ruumielemendis dV
Osakese lainefunktsioon peab olema ühene, lõplik ja pidev funktsioon. Ka selle tuletis peab olema
pidev. Lainefunktsioon peab olema normeeritud
mis tähendab seda, et osakest on võimalik kusagil ruumis leida.
Osake või kvantsüsteem võib olla kahes erinevas olekus, mida kirjeldavad vastavalt
lainefunktsioonid ψ1 ja ψ2. Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute ψ1
ja ψ2 lineaarse kombinatsioonina
Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud
annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooni printsiibiks.
Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult
teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel
ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma. See tähendab seda, et inimene
teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi
suvaline tõke – näiteks betoonsein. Sellisel juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina. Kuid
taoline nähtus esineb ka kvantmehaanikas, kus osake võib teatud füüsikalistel tingimustel läbida
potentsiaalbarjääri. Antud katses on potentsiaalbarjääriks betoonsein ja inimene on väga suure
massiga, kui võrrelda seda osakese massiga. Mõlemad nähtused on väga sarnased ( mis viitab
identsusele ) ja see tähendab seda, et need kaks nähtust on sisuliselt üks ja sama. Nii füüsikas
tõestataksegi eksperimentaalselt kvantmehaanika teleportatsioonilist olemust ja päritolu.
1.4.3 Kvantmehaanika füüsikalised alused
Järgnevalt uurime palju lähemalt mikroosakeste kvantmehaaniliste ilmingute tulenevust nende
samade osakeste lainelistest omadustest, kuna osakeste lainelised omadused tulenevad omakorda
osakeste teleportreerumistest aegruumis ( mida me kohe alljärgnevalt näeme ).
Osakeste lainelised omadused
De Broglie arvas esimesena seda, et peale korpuskulaaromaduste on mikroosakestel veel ka
lainelised omadused, nii nagu oli valguse puhul. Footonil on energia
ja impulss
86