Sellepärast, et
Siin on näha seda, et aega ja ruumi ei ole enam olemas gravitatsioonivälja tsentris ( teatud ulatusega
R ). Järelikult sellele lähenedes hakkavad aeg ja ruum kaduma, mis väljendubki aja aeglenemises ja
kahe ruumipunkti vahelise kauguse lühenemises. Kohe hakkame me seda lähemalt vaatama rohkem
matemaatiliselt.
1.3.2.3 Gravitatsioonivälja ehk aegruumi kõveruse füüsikaline olemus
Aja kulgemine aegleneb gravitatsioonijõu tsentri poole minnes. Matemaatiliselt kirjeldab seda
järgmine võrrand:
kus aja diferentsiaal lõpmatuses on dt. Kasutades binoomilist ekspansiooni
on võimalik võrrand viia kujule:
kus g on siin Maa raskuskiirendus ja R on siin Maa raadius.
Suurust
nimetatakse ka taevakeha gravitatsiooniraadiuseks ehk tänapäeval Schwarzschildi raadiuseks. Seega
võib esimese valemi kirjutada ka niimoodi:
Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus, mida põhjustavad väga rasked massid. See aegruumi
kõverdus väljendub selles, et mida enam gravitatsioonivälja ( mistahes taevakeha ) tsentri poole
minna, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Selline aja ja ruumi
teisenemine jätkub kuni teatud kauguseni tsentrist. Ja seda kaugust kirjeldab meile Schwarzschildi
74