Joonis 27 Tavaruum K liigub hyperruumi K´ suhtes.
Kehade mass kõverdab aega ja ruumi. See tuleneb sellest, et inertne mass ja raske mass on
võrdsed ehk ekvivalentsed. Mass on keha inertsuse mõõt. See tähendab seda, et mida suurem on
kehal mass, seda suuremat jõudu tuleb rakendada, et keha kiirust ( antud aja jooksul mingi kindla
suuruse võrra ) muuta. Järelikult, kui K-s ( tavaruumis ) keha mass suureneb ( mitte liikumiskiirus
K suhtes ), siis keha liikumiskiirus K´-i ( hyperruumi ) suhtes muutub aeglasemaks, sest K enda
liikumiskiirus jääb alati samaks K´ suhtes. Selle paremaks mõistmiseks toome välja järgmise rongi
näite. Kui rong sõidab ühtlaselt ja sirgjooneliselt mööda teed ja rongi sees mõne keha mass ajas
tohutult suureneb, siis mida suurem on keha mass, seda aeglasemalt liigub rong ja keha enda kiirus
jääb lõpuks maapinna suhtes üldse paigale. Aga keha liikumiskiiruse muutumine K´ suhtes
tähendab juba aja ja ruumi teisenemist nagu see oli juba näidatud erirelatiivsusteoorias. Sellest
järeldubki tõsiasi, et mida suurem on kehal mass, seda enam see kõverdab ümbritsevat ruumi ja
aega.
Palju täpsemalt öeldes ei kõverda aegruumi mitte ainult ( lihtsalt ) keha mass, vaid tegelikult
massi tihedus ehk massi ja aegruumi vaheline suhe. Näiteks kui suur naftatanker oleks ainult
pisikese liivatera suurune, siis oleks tema gravitatsioonijõud isegi planeet Maast palju suurem. Kuid
tavasuuruses ehk tegelikkuses on naftatankeri gravitatsioonijõud Maast palju kordi väiksem. Mida
väiksem on keha ruumala ehk mida tihedam on keha mass, seda lähemale jõuavad keha ruumi
mõõtmed selle sama keha gravitatsioonitsentrile ( ehk Schwarzschildi pinnale ). Seetõttu suurenebki
keha massi tiheduse suurenemise korral gravitatsioonijõud keha pinnal ja selle vahetus läheduses (
ehk ümbritsevas ruumis ). Massitihedus avaldub massi ja ruumala jagatisena: ρ = M/V, kuid
kosmoloogias tähistatakse massi-energia tihedust tensorina:
=
Kuna gravitatsiooniväljas eksisteerib aja dilatatsioon ja pikkuse kontraktsioon, siis ei saa
aegruum olla enam eukleidiline ( või pseudoeukleidiline ) raskete masside läheduses. See tähendab
seda, et aja aeglenemist ja pikkuste lühenemist gravitatsiooniväljas kirjeldatakse kõvera geomeetriana. Igasuguse massi ümbruses hakkavad vastavalt raadiuse R-le aeg ja ruum kaduma, mida
kirjeldatakse aegruumi kõverdusena. Näiteks mõne suure taevakeha Schwarzschildi raadiuse juures
aega ja ruumi enam ei eksisteerigi:
73