Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. „relativistlikult“. See tähendab seda, et
galaktikad „ise“ tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on „meetriline
paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise
kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis
): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha
gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga.
Seda nimetame me siin Universumi „relativistlikuks“ ( või meetriliseks ) paisumiseks või
Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks.
1.1.7.4.1 Universumi klassikaline paisumine
Joonis 14 Universumi paisumine kui kera paisumine.
Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja „kehad“ M
ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal – see tähendab pinnal ( ehk
sfääril ), mitte kera sees ega sellest väljas.
Kera ( ehk ka Universum ) paisub ajas kiirenevalt – kiirendusega a. See on antud mudelis ühtlane kiirendus, mis tähendab seda, et keral on ühtlaselt kiirenev paisumiskiirus. Joonis I on nagu
„ülesvõte“ ajahetkel t1. Kera raadius r suureneb ajas.
Kui kera paisub, liiguvad ka kehad M ja m selle peal. See tähendab seda, et kera paisumisel
kehad ( ehk galaktikad ) M ja m eemalduvad üksteisest – samuti kiirendusega a. Kera paisumiskiirendus on samaväärne kehade M ja m teineteise eemaldumiskiirendusega kera pinnal. M ja m
„ise“ kera pinnal ei liigu, vaid nende üksteisest eemale liikumist tingib kera paisumine.
Kehade m ja M omavaheline kaugus ja kera raadius – selline suhe ajas ei muutu. Kehad m ja M
26