vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik
realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on
alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: „Füüsika hõlmab matemaatilises keeles
väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi
uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste
käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised
muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi.“ Kuid ideoloogia, mis
ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda.
Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb
teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just
maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest
põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole
objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest
väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid
ei ole võimalik „mõõta välise maailmaga“. Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad
objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just
teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest
maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval
lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui
muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga,
mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses
anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem
asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus – vahetub seletuste süsteem. Maailmade pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku.
( Laanemäe 2007, 272-285 ).
2.8 Teaduse ehitus
Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sis