See on ainult keha m suhtes vaadatud. Keha m asub siis esimesel joonisel K´ suhtes – m( x´,0,0,t ).
Kuna aeg võrdub t-ga, siis keha m suhtes tulevad teised kehad ( M, K ) niimoodi:
I
K´: M( x1´,0,0,t )
K( x2´,0,0,t )
I
K: M( x1,0,0,t )
I
t=t
Sellepärast, et sellises ajahetkes ( t ) olid nad sellistes ruumikoordinaatides ( vaata I-st osa või vaata
teist joonist ). See on nii ainult keha m suhtes. Keha M suhtes vaata aga esimest joonist.
IV
K: m( 0,0,0,0 )
M( xf,0,0,t4 )
IV
K`: m(x´,0,0,t )
M( xg´,0,0,t4 )
K( x6´,0,0,t4 )
IV
t 4 = t4
Keha m on rännanud ajas ( M ja K suhtes ) minevikku. Ajas saabki rännata ainult teiste kehade
suhtes, nii nagu keha liikumist ennast kirjeldatakse ainult teiste kehade suhtes.
Kehad m ja M asuvad nüüd erinevates ( ruumi ja seega ka ) aja koordinaatides. Keha m asub M
suhtes ( nüüd ) minevikus ja M asub keha m suhtes tulevikus. Aeg ja ruum on omavahel väga seotud.
Kuna see oli ajarännak minevikku, siis analoogiliselt toimib see ka tuleviku ajarännakuga. Aja
peatamist vaatame me aga hiljem.
Kõik, mis eelnevalt tehtud, võib leida seose või järelduse ka reaalsest maailmast. Nüüd vaatamegi sellist juhtu.
Oletame, et K on planeet Maa ja kehad m ning M on objektid maa peal – näiteks inimesed. K´ on
aga kogu ülejäänud kosmos ( Universum ). K-d võib vaadelda ka kui tavalist (aeg)ruumi, kuid K´
aga kui hyperruumi.
Kui inimene sooritab nihke oma majas – näiteks köögist elutuppa ja mõne aja möödudes tagasi
elutoast kööki, siis tundub, et köök on täpselt samasugune või et samas asukohas ruumis, kus see oli
varem. See ainult näib nii. Tegelikult ei ole see aga üldse nii. Köök ( isegi elutuba ja inimene ise ) ei
ole täpselt samas asukohas ruumis ( ning seega ka ajas ), kus ta varem oli. Miks see nõnda nii on?
Seda sellepärast, et ( me ) köök, elutuba, maja, inimene jne on koos edasi liikunud planeet Maaga
kosmoses uude asukohta ruumis. Maa liigub omakorda edasi koos Päikesesüsteemiga, see omakorda Linnutee galaktikaga jne jne. Tõeline endise köögi asukoht ruumis jääb aga väga kaugele. Seega
ka aeg. Universum tervikuna paisub, mille põhjustas Suur Pauk. Meie koos sellega. Näiteks sajaaasta tagune planeet Maa on ruumis väga kaugele jäänud. Seega ka ajas. Nö. tegelik endine köök
jääb ruumis kogu aeg kaugemale meist, sest, et me liigume pidevalt kõigega ( Universumi paisumisega ) kaasa.
Kui inimene soovib naasta ( tagasi ) tegelikku endisesse kööki, siis peab ta selleks mateeriast
( eelkõige gravitatsioonist ) nö. „lahti pääsema“, mis teda muidu kogu aeg kõigega kaasa kisub, ja
liikuma ruumis, mis jääb tavaliselt kättesaamatuks. Niimoodi on võimalik minna tõelisesse endisesse kööki. Vastavalt sellele ka endisesse aega. Hyperruum jääb ( tavaliselt ) meile kogu aeg kättesaamatuks, sest et me liigume tavalise aegruumiga pidevalt kaasa. Sellepärast, et Universum tervikuna
paisub. Universumi ruumala pidevalt suureneb ajas. Kuid siin on võimalik käsitleda liikumist kahte
erimoodi – kas Universumi paisumisega või siis ilma selleta. Seda, kuidas ajas rändamine on seotud
Universumi paisumisega, vaatame me edaspidi.
20