Maailmataju 31. March 2015 | Page 400

mis võimalustele. Hoolimata tänapäeva teaduse kiirest arengust ja väga paljudest ateistidest, mõjutab usk ikka veel väga paljude inimeste elusid. Kui paranormaalseid nähtusi või religioosseid imesid üldse ei eksisteeriks maailmas, siis ilmselt ei oleks ka usku. Näiteks kui inimesed usuksid veendumusega elu jätkumisse pärast indiviidi surma, siis on vaja, et hinged või surnud elavatele ennast vahel ilmutaksid. See süvendab – veenab – usku nendesse. Näiteks, et kui uskuda inglite olemasolusse, peavad nad vahel inimestele ennast ilmutama. Usk on eelkõige veendumus. Usk on ka väga hea „vahend“ inimeste käitumisnormide „juhtimiseks“ või parandamiseks. Ilmselt on religiooni olemasolu võimalik ainult madalama arengutasemega tsivilisatsioonis, kus teadus pole veel väga arenenud. Teaduse puudumine võimaldab ühiskonnas usu laia levikut, kuid teaduse areng omakorda pärsib seda. Tsivilisatsiooni usuline kalduvus määrab ära tema arengutase. Inimtsivilisatsioonis eelnes teaduse arengule just religiooni väga tugev olemasolu. UFO-d moodustavad inimkonna spirituaalkontrolli süsteemist ühe osa, mis tuleneb võib olla usulistest müütidest. Need on tugevalt seotud ka endisaja müütidega. Maavälised olendid manipuleerivad nende endi eesmärkide nimel inimeste reaalsuse ja tulevikuga. Inimesed on enamasti üsna naiivsed ja vähese kriitilise ning otsustusvõimega. Enamasti ei mõelda nende „imede“ ratsionaalsete tagamaade üle. Tulnukad manipuleerivad inimeste emotsioonidega nii, et inimesed kummardaksid „tulnukaid“ Jumalatena. Maavälised olendid vahel ilmutavad ennast inimestele. Näiteks Jumal ( tegelikult maaväline ülitsivilisatsioon ) näitab inimestele ingleid või vaime ( kummitusi ), et inimesed saaksid uskuda nende olemasolusse. Näiteks kui üks inimene näeb inglit, siis me kõik võiksime uskuda ka teistesse inglitesse. Läbi aegade on ingleid peetud Jumala teenriteks või sõnumitoojateks. Need olendid ilmuvad vahel inimeste sekka, et me neid mõistaksime. Võib olla kunagi tulevikus nad jäävad inimeste juurde ja liituvad meiega. 1.9 Jeesus Kristus ja tema õpetused Piibli Uue Testamendi õpetused on enamasti seotud Jeesusega – tema õpetustega ja ülestõusmisega. Kristlik eshatoloogia seisneb usus Jeesusesse. Jeesust peetakse inimese ainsaks lunastajaks. See tähendab seda, et kui inimesed hülgavad Jeesuse kui oma lunastaja, siis toob see endaga kaasa nende huku. Kui aga võetakse jeesust omaks, siis lasub inimesele lõputu õndsus. Paulus arendas kristlikku õpetust edasi. Oma arusaama „pärispatu“ kohta seostas ta Kristuse lunastusliku osaga. Tema arusaama järgi on kõik inimesed langenud pattu pärast seda, kui Aadam langes esimesena pattu. Me kõik satume põrgusse. Kuid Jumal on hea ja saatis meile oma ainukese Poja Jeesuse meid lunastama. Jeesus pidi lunastama inimeste patte. Jeesus ohverdas oma elu meie eest ja ta ka suri meie eest. Paradiisi pääsevad need, kes tunnistavad Jeesust kui lunastajat. Neile antakse igavene elu. Kuid inimesed, kes Jeesust ei tunnista, satuvad igavesse hukatusse. Kui inimesed, kes valmistavad teistele kannatusi, ei kahetse oma patte siinpoolses elus, siis tuleb pattude kahetsemine neile teispoolsuses. Kuid seal langeb neile palju suurem vaimne raskus, kui siinpoolses elus patte lunastades. Kui inimesed kahetsevad oma patte siinpoolses elus, siis teispoolsuses lasub neile kergem vaev või lausa õndsus. Seetõttu tulebki oma patud lunastada ehk kahetseda juba siinpoolses elus, et teispoolsuses nautida ainult õndsust, mitte selle asemel suurt vaeva. Kristuse lunastuse põhiideeks oligi see, et inimesed peaksid kahetsema oma patte juba siinpoolses elus, et suur vaev ei langeks neile teispoolsuses. Kui järgida Jeesuse õpetusi, siis lasub inimesel igavene elu ja õndsus. Kuna tulnukate inimröövidest nähtub väga selgelt, et maavälised tsivilisatsioonid on tugevalt seotud inimkonna religiooniga ( eelkõige kristluse ja selle erinevate vormidega ), siis seega võib arvata, et Jeesus Kristus oli ilmselt siiski maavälise päritoluga, mitte Jumaliku ( või inimese ) päritoluga nagu ajaloo jooksul on domineerivalt arvatud. Järelikult Jeesuse õpetused inimkonnale on ka kui maavälise tsivilisatsiooni õpetused inimsoole. See tähendab seda, et Tema õpetused kajastavad maavälise mõistuse teadust, mõttelaadi ja filosoofiat, kuid seda varjatult ehk mitte otsese 42