Hyperruumis K´:
Tavaruumis K:
I
II
III
m( x´,0,0,t ) # m( xa´,0,0,t2 ) # m( xc´,0,0,t3 )
M( x1´,0,0,t ) # M( xb´,0,0,t2 ) # M( x4´,0,0,t3 )
K( x2´,0,0,t ) # K( x3´,0,0,t2 ) # K( x5´,0,0,t3 )
I
II
III
M( x1,0,0,t ) # M( xb,0,0,t2 ) # M( xd,0,0,t3 )
I
III
Tavaruumis K: m( x,0,0 ) = m( x,0,0 )
m( x,0,0,t ) # m( x,0,0,t3 )
Tavaruumis K:
II
III
m( xa,0,0,t2 ) # m( x,0,0,t3 )
I
III
II
Tavaruumis K: m( x,0,0 ) = m( x,0,0 ) # m( xa,0,0 )
Kehad m ja M nihkusid veel kord ( m nihkus K suhtes s2,3, K´ suhtes aga s2,2; M nihkus K suhtes
s3,3, K´ suhtes aga s3,2 ). K nihkus K´ suhtes s1,1. m nihkus K suhtes – liikus x-telje vastassuunas,
kuid K´ suhtes aga liikus x-telje suunas.
Keha m on nüüd ( t3 ) K suhtes esialgses ( ruumi ) asukohas ( I ), kuid K´ suhtes aga jälle uues
( ruumi ) asukohas. Keha m tegi nihke – edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja
seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna
tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises
asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk )
jääb K-st väljapoole – see jääb K´ „otsesesse“ ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse
asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine.
Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked
aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini
relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid
mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte
siin.
17