Kehad m ja M nihkusid ( m nihkus K suhtes s2,1, K´ suhtes aga s2; M nihkus K suhtes s3,1, kuid
K´ suhtes aga s3 ). K nihkus K´ suhtes s1. Nihkus – see tähendab, et liikus. Kehad m ja M asuvad
nüüd ( t2 ) pärast nihet uutes ruumi ja aja asukohtades seda nii K kui ka K´ suhtes. Ka K asub K´
suhtes uutes ruumi ja aja asukohtades – aegruumi koordinaatides. Seega:
Tavaruumis K:
Hyperruumis K´:
I
II
m( x,0,0,t ) # m( xa,0,0,t2 )
M( x1,0,0,t ) # M( xb,0,0,t2 )
I
II
m( x´,0,0,t ) # m( xa´,0,0,t2 )
M( x1´,0,0,t ) # M( xb´,0,0,t2 )
K( x2´,0,0,t ) # K( x3´,0,0,t2 )
Joonis 7 Keha m liigub tagasi K suhtes, kuid mitte K´ suhtes.
Keha m asub nüüd tavaruumis K – koordinaatidega m( x,0,0,t3 ), hyperruumis K´ aga –
m( xc´,0,0,t3 ). Keha M tavaruumis K – M( xd,0,0,t3 ), hyperruumis K´ aga – M( x4´,0,0,t3 ).
Tavaruum K asub nüüd hyperruumis K´ - K( x5´,0,0,t3 ).
Ajaga seonduvat - ( t # t2 # t3 )
Tavaruumis K:
Hyperruumis K´:
m( x,0,0,t3 )
M( xd,0,0,t3 )
m( xc´,0,0,t3 )
M( x4´,0,0,t3 )
K( x5´,0,0,t3 )
16