armukadedus hoo ajal või esineb lihtsalt vihasööst. Kindlaks on tehtud seda, et üsna ägeda
tundepuhangu hoos on inimene võimeline elu võtma. Enamasti mõtlevad ja käituvad inimesed just
emotsionaalselt, palju vähem aga ratsionaalselt. Kuid selline „psüühiline iseloom“ on aga omane
just loomadele. Loomad ju enamasti ei käitu ratsionaalselt. Kuid mida mõista loomaliku tendentsi
all? Loomalikud kalduvused on mõtlemis- või käitumismallid, mis on omased loomadele. Kuid
need esinevad ka inimestel. Ilmselt sellepärast, et inimene on pooleldi loomaliku päritoluga. See
võib aga viidata sellele, et inimese loomus on seotud just tema päritoluga. Inimene on väga emotsionaalne olend. Seda näitavad inimese bio- ja psühholoogiateadused.
Inimene on „pooleldi loom“. Ta omab looma keha. Inimene on looma ja maavälise tulnuka vahepealne aste. Ta ju pärineb osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest ( seda geneetiliste manipulatsioonide tulemusena ). Me oleme geneetilises suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal
oleva loomariigiga. Ufoloogid ütlevad selle peale, et „meie oleme nende lapsed“.
Inimühiskonnas esineb palju selliseid situatsioone, mille korral tegutsevad suured rahvamassid.
Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil
ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht.
Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal.
Kontroll üldise olukorra üle kaob üsna kiiresti. Massi seas võib tekkida paanika. Kuid see esineb ka
loomadel ja nende karjadel. Paanikahoos rahvamass võib enda massis olevaid inimesi surnuks
trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja tee peale ette jääma. Selliseid juhuseid on
tegelikkuses aset leidnud. Kuid neid sündmusi on enamasti ka raske ette ennustada. Paanika- või
vihahoos rahvamass võib olla tohutult suur nö. „tapariist“. Tapatö