teistsugusega võrreldes inimese tavapärase teadvuse ja emotsionaalse seisundiga.
See, kuidas me igapäevaselt maailma teadvustame, on tegelikult samuti teadvuse seisund. Seda
nimetame me siin nö. teadvuse normaalseisundiks ehk lihtsalt teadvuse normaaliks. Seda omavad
inimesed igapäevaselt ja kõikjal, kuhu nad ka iganes liiguvad. Kuid selline teadvuse seisund, mis
tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisundiks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavateadvuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Teadvuse supernormaal on juba inimesest „kõrgem teadvus“, mis tekib uutmoodi maailma tajumisel.
Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju – nii nagu erineb inimese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese „kõrgemad teadvuse seisundid“ - teadvuse superseisundid.
Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast „kõrgemaks“. Ahvi teadvuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka teadvuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda
näiteks amööbi või kinglooma omast „k