tegelikult palju laiem. Edastatakse infot ainult mõttega. Seejuures info sisu ei pea olema ainult heli
vormis, vaid need võivad olla ka maitsmis, haistmis, kompimis ja visuaalses vormis. Näiteks
edastatakse inimestele telepaatia abil muusikat, jäätise maitset, lõhnaõli aroomi jne. Peale
nimetatute võib telepaatilisel teel ( infot ) edastada ka erinevaid emotsioone ja tundmusi. Nii et
telepaatia ei piirdu ainult heli edastamisega mõtte abil.
Näiteks SLK-nähtustes esinevad valgusolendid, kes suhtlevad surnud inimesega just
telepaatilisel teel. Valgusolendi juuresolekul tajuvad inimesed sageli seletamatut õndsuse tunnet. Ka
seda võib tõlgendada kui telepaatilise suhtlusena, sest õndsuse tunne lähtub just valgusolendist.
Emotsioonide ja tundmuste edastamine inimestele mittefüüsilisel teel on samuti telepaatia üks
vorme. Need leiavad väga sageli aset SLK-de korral.
Telepaatia üheks seletuseks pakutakse Kirliani efekti. Seda nimetatakse meeltevälise taju (
näiteks telepaatia ) võimalikkust sellisena, et aju ( ja seega ka valgusolend ) on võimeline tajuma
väikeste sagedustega elektromagnetlaineid. Kõik kehad kiirgavad vähesel määral teatud
sagedustega elektromagnetlaineid. Soojuskiirgus on ainult üks nendest. Arvatakse, et elusate ja
elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad. Seda kiirgust on jäädvustatud ka fotode peal,
mille põhjal on hinnatud ka inimeste tervislikke seisundeid.
Telepaatiline kommunikeerumine „koosneb“ informatsiooni vastuvõtjast ja informatsiooni
saatjast, mis on analoogiline raadiosidega. See tähendab ka seda, et kui eksisteerib üks nendest, siis
peab eksisteerima ka teine.
Telepaatia korral peavad näiteks kahe inimese teatud kindlad ajupiirkonnad olema ühesuguse
aktiivsusega. Näiteks inimene A „saadab“ telepaatilisel teel inimesele B oma enda mõtetes oleva
kujutise teletornist. Järelikult inimeste A ja B teatud kindlates ajupiirkondades peavad tekkima
täpselt ühesugused ajuaktiivsused kujutamaks teletorni.
Telepaatia teel on isik A võimeline oma enda teadvusesisude põhjal juhtima või muutma isiku B
teadvuse sisusid.
Inimese empaatia on psühhoneuroloogiline võime vahetult tajuda teiste inimeste tundeid ja seega
on empaatia „piltlikult väljendades“ telepaatia üks vormidest.
Kui ajas rändamise teel tuvastatakse vaimude ja kummituste olemasolu, siis SLK-nähtused
peavad eksisteerima ka reaalselt. Kui aga kehast väljumine on tõeline ( mitte aju loodud illusioon ),
siis peavad olema reaalsed ka telepaatilised võimed, sest suhtlus valgusolendite ja surnud inimeste
vahel toimuvad telepaatilisel teel. Telepaatia on aga kogu unisoofilise psühholoogia
„tehnoloogiline“ alustala. Psüühilisi vorme, mida kirjeldatakse unisoofias, on võimalik inimestes
esile kutsuda just telepaatilisel teel nii nagu seda teevad valgusolendid SLK-de korral. Kuid
niimoodi leiavad unisoofias asetleidvad psüühilised vormid reaalset tõestust ja praktilist otstarvet.
7 Teadvuse seisundid
Teadvusega seonduvad nähtused liigitatakse suures mastaabis kaheks osaks, milledeks on siis
teadvuse seisundid ja sellega kaasas käivad teadvuse sisud. Kui uuritakse teadvust, siis eristatakse
teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid.
Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und
nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis
võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole
samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.
Maailma uutmoodi tajumine loob uue teadvuse seisundi elusorganismil ( näiteks inimesel ). Uus
ja imetabane teadvuse seisund tekib kõikidel eespool kirjeldatud tajuefektide baasil või ka mõne
üksiku tajuefekti korral. See tähendab seda, et uus teadvuse seisund ilmneb kõikide Unisoofias
kirjeldatud tajuefektide koosesinemisel või ka üksiku taju korral. Kui me tajume maailma tavapäraselt „teistsugusemalt“ või „rohkem“, nagu Unisoofias kirjeldatakse, tekib meil uus ja täiesti teistsugune teadvuse seisund. Säärast psüühika „olekut“ või „seisundit“ ei ole mitte keegi varem kogenud.
Seepärast on selle olemust ka paljudel raske ettekujutada. Tegemist on millegi täiesti uue ja
52