siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele peitub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng
on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pidasime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Seda eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodusteadused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa.
Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad
nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tavamaailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaanist – osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaalsust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon.
Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on
näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud
hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseäralikud loodusseadused Universumis.
4.3 Reaalsuse „siirded“ filmikunstis
Reaalsuse taju efekti saab kätte ainult unenägude analoogia teel, mis on eelnevalt kirja pandud.
Näiteks virtuaalse reaalsusega sellist taju efekti saavutada juba ei saa. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja
tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel
maailmal. Unenäomaailmas ilmnevad sürrealistlikud elemendid, mida pärismaailmas ei esine. Unenäod on looduslikku päritoluga nähtused, mitte tehislikud – inimeste poolt arvutiga leiutatud reaalsus. Virtuaalnereaalsus on aga tehislikku laadi. See on inimeste poolt arvutiga loodud tehismaailm.
Selles asjaolus sisu peitubki. See, mis pakub meile loodus on ehedam ja isegi „ulmelisem“ kui see,
mida saadakse tehislikul teel. Virtuaalreaalsusega, mis on loodud arvutitega, ei saa sellist reaalsuse
taju efekti, mida annab meile teadvuslikud unenäoseisundid. Põhjus seisneb ilmselt selles, et üks on
looduslik nähtus, kuid teine seda aga mitte. Kui rangelt võtta siis ka teadvuslikud unenäoseisundid
on tehislikku laadi nähtused. Kuid sellisel juhul on tegemist meil inimese enda mõistuse loomega
kui tehnoloogia abil loodud maailm nagu virtuaalsereaalsuse puhul. Ka virtuaalreaalsus on inimese
mõistuse loome na