elementaar- osakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes Universumi inflatsioon ehk ülijärsk
paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos Universumi paisumisega. Prootonid ja
neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse, moodustusid siis, kui Universum oli 10-6 ehk üks
miljondik sekundit vana. Prootonid on ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli
Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid
ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes
Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud
füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle
temperatuur langes. Universumis domineeris kiirgus, milles elektronid ja aatomituumad vabalt ringi
liikusid. Niimoodi ringi liikuvad osakesed neelasid ja hajutasid kiirgust, mis ei lasknud sellel
kaugele levida. Niimoodi hajutab ka maapealne udu valgust. Umbes 300 000 aastat pärast Suurt
Pauku langes Universumi temperatuur vähemaks kui 3000 kraadi. Elektronid ühinesid prootonitega
ja neutronitega. Moodustusid esimesed vesiniku- ja heeliumiaatomid. Kiirgus hakkas Universumis
hajuma. Laetud osakeste hulga vähene- mine võimaldas valgusel segamatult levida. Seetõttu
muutus Universum läbipaistvaks. Esimese kahe miljardi aasta jooksul hakkas vesiniku ja heeliumi
segu moodustama pilvi. Esimesed tähed ja galaktikad sündisidki just nende pilvede
kokkutõmbumistest. Kümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid galaktikaid näeme me neid
sellistena, nagu nad olid kümme miljardit aastat tagasi.
3.3.2 Ajaline taju
Psühholoogias on saadud uuringute käigus väga häid andmeid inimese ajataju olemuse kohta.
Näiteks inimese ajataju seisneb sündmuste järgnevuse tajumi