Maailmataju 31. March 2015 | Page 119

= Kui aga kasutame d-Alambert´i operaatorit =△ = ehk lihtsalt d´Alambert´i ja võtame dimensiooniks h=c=1, siis saamegi Klein-Gordon´i võrrandi: = Elektroni relativistlik võrrand saadakse Cliffordi algebra ja Pauli maatriksite arvutuste tulemusena Dirac´i võrrandist: + = Kui kiirused on väga suured, siis osakesed muunduvad üksteiseks. Plancki konstant Plancki konstant h on kvantmehaanikas väga oluline parameeter, sest ilma selleta ei saa teha mitte ühtegi matemaatilist arvutust kvantmehaanikas. Ka valguse kiirus c oli samuti määrava tähtsusega relatiivsusteoorias. Seepärast on oluline näidata seda, et mis see konstant on ja kust see füüsikast välja tuleb. Esimest korda tuleb Plancki konstant h välja tegelikult hoopis Plancki valemis: A. Einsteini poolt antud seisuenergia erirelatiivsusteooriast on aga Kuna E = E, siis mc2 = hf. Seega h saame järgmiselt: Periood T ja lainepikkus on omavahel seotud: kus c on valguse kiirus vaakumis. Järelikult Tmc2 = h ehk TE = h, h dimensiooniks saame Siit on aga näha seda, et mida suurem on osakesel sagedus, seda suurem on ka mass. Mida suurem on aga mass, seda väiksem on lainepikkus. Mida suurem on ka energia, seda väiksem on lainepikkus. See avaldub Plancki konstandina kvandi energia valemis: E = hf. See sarnaneb impulsi jäävuse seadusega: mida suurem on mass, seda väiksem peab olema kiirus ja vastupidi – mida 97