järgmiselt:
´
´
=
=
Kuid aja ja ruumi teisenemised on suhtelised. Näiteks mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab
valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks,
kes vaatleb rongi liikumist kõrvalt. Kuid rongi sees olevale vaatlejale liigub aeg tavapärase
kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski ning rongist väljas tundub aeg aga hoopis
kiirenevat ja kehade pikkused pikenevad. Aja kiirenemise ja kehade pikkuste pikenemise efektid on
seega matemaatiliselt väljendatavad järgmiselt:
´
´
=
=
Näiteks mida enam aeg teiseneb, seda väiksema omaajaga mingisugust vahemaad ruumis läbitakse.
Järelikult kehade liikumiskiirused on lõpmata suured ( ehk kehad teleportreeruvad ) teiste kehade
suhtes kui need satuvad sellisesse aegruumi piirkonda, mille korral
´
=
´
=
=
=
Seda, et millises suunas ( minevikku, tulevikku või olevikus ) toimub kehade teleportatsioon ja kui
kaugele ajas või ruumis teleportreerutakse, sõltub juba keha ümbritseva aegruumi kõverusest ja
selle sama aegruumi kõveruse interaktsioonist Universumi paisumisega. Kuid sellest on lähemat
käsitlust juba hiljem.
Järgnevalt illustreerime eeltoodut järgmise reaalse situatsiooniga, mille korral on meil kaks
kosmoselaeva X ja Y, mis üks neist liigub ühtlaselt paigalseisva suhtes. Erirelatiivsusteooriast on
teada seda, et mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus v valguse kiirusele vaakumis c, seda enam
aeg t aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud aja dilatatsiooni valem:
=
See tähendab ka seda, et kui kiirused on väga väikesed võrreldes c-ga ehk v << c, siis
Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c – d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus
vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks:
46