sellisel ajahetkel, mil ta teise ajahetke sooritama hakkas. See tähendab, et sellisel ajahetkel inimene
väljus aegruumist, mis väljendub inimese kadumisena ehk „õhku haihtumisena“. Sellepärast, et ta
liikus teise ajahetke. Kuna inimene kui füüsikaline keha omab massi ehk energiat, siis seega on
inimese kadumine vastuolus energia jäävuse seadusega, mis ütleb seda, et energia ei kao ega t V