psühholoogilised aspektid ei teki mitte millestki. ''Tühjale kohale'' ei sünni mitte miski mitte kunagi.
Näiteks inimene kui elusorganism on biloloogiliselt samuti ''tervik'' - kõrgeim organiseerunud
biotasand. Ta koosneb samuti väga paljudest (bio)tasanditest. Näiteks terviklikule bioorganismile
eelneb organitesüsteemid, neile eelneb ( see koosneb ) omakorda organid ise, siis nendele omakorda
koed, siis rakk, organellid, molekulid, aatomid, elementaarosakesed jne. Nagu näha on – kujuneb
inimene ( kui tervik bioorganism, kellega me igapäevaselt suhtleme ) välja alles kõige kõrgemal
biotasandil. Ilmselt loovuse protsessid ajus saavad toimuda samuti ainult väga kõrgel seostetasandil.
Näiteks teaduslikud uuringud on näidanud seda, et inimestel, kellel esinevad väga kõrged intellekti
näitajad, on nende ajupoolkerad omavahel seotud tihti väga suure mõhnkehaga ( see viitab väga
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt
vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ).
Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on
selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone (
ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus
toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse
lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi.
Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade )
kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab
see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas
mõhnkehas, suureneb. Seda on veenvalt näidanud teaduslikud uurimused. ( GEO, 28-37 ).
Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik – nagu üks. Neuronit saab vaadelda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju.
Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise
struktuuriga. Kogu närvisüsteem on nagu üks suur infoväli, mis koosneb väga paljudest väikestest
infoväljadest.
2.4
Näide seostest
Tegemist on illustreeriva näitega neuronite omavahelistest seostest. Vaata jooniseid. Siin on näha
seda, et kuidas uued seosed noolte vahel loovad omakorda üha uusi ja uusi seoseid. Olemasolevatest
seostest saab omakorda luua veel uusi seoseid. Seosed loovad uusi seoseid. Niimoodi võib seoste
hulk olla koguni lõpmata palju. Nool sümboliseerib antud juhul ( neuronite vahelist ) seost, ühendust. On näha ka seda, et kuidas algselt ainult mõnedest seostest tulevad välja veel omakorda tuhandeid seoseid.
11