ka seoses samaaegselt nende paljude teiste neuronitega. Olgugi, et ta ei ole otseselt seotud nende
teiste neuronitega. Ta on otseses seoses ainult selle teise neuroniga. Vaata jooniseid. Eespool väljatoodud teooriatel on neuroteaduslikud alused. Seosed e i ole juhuslikult laiali üle kogu närvisüsteemi. Ka nendel on olemas oma kindel struktuur.
Joonis 1 Kui esimene neuron on seoses teise neuroniga, siis on ta seoses ka paljude teiste
neuronitega, mis on ühenduses selle teise neuroniga.
Seostetasandid ehk seostesfäärid tekivad närvisüsteemis siis, kui seosed loovad veel omakorda
uusi seoseid. Eespool oli kirjeldatud seda, et tähed moodustavad galaktikaid, galaktikad aga
omakorda parvesid jne. Neuronite vaheliste ühenduste struktuur sarnaneb sellise taeva või
Universumi ehitusega. Mingisugused seostesüsteemid on suurema süsteemi osa ja see on omakorda
veel suurema plaani osa jne. Seosed moodustavad seostesüsteeme. Niimoodi võibki need ka
tasanditeks jaotada. Näiteks üks grupp seoseid on esmane ehk primaarne tasand. Kuid need seosed
on aga ühe suurema grupi osa. See oleks siis teisene ehk sekundaarne tasand. Kuid ka selline grupp
võib olla omakorda veel suurema süsteemi osa ( mis oleks antud juhul siis kolmas tasand ) ja
niimoodi võib neid tasandeid olla väga palju. Seostetasandeid võib olla närvisüsteemis sadu
tuhandeid – kui mitte miljoneid. Seostetasandid on nagu üksused – nagu maja korrused. See
tähendab seda, et mida rohkem on seostetasandeid ( mida rohkem on majal korruseid ), seda
keerulisem on kogu närvisüsteem ( seda kõrgem on maja ).
Joonis 2 Ajus moodustuvad seoste tasandid.
Taevas moodustavad tähed galaktikaid ja need omakorda moodustavad parvesid ning need veel
omakorda aga superparvesid jne. Antud juhul oleksid tähed esimene ( kosmiline ) tasand ja
galaktikad oleksid teine tasand ning galaktikate parved ja superparved oleksid vastavalt siis kolmas
ja neljas tasand. Need oleksid taevasfäärid või selle sügavuse tasandid. Nagu me juba eespool
nägime, sarnaneb selline Universumi struktuur inimese närvisüsteemi ehitusega. Ilmselt kujuneb
loovmõtlemine välja alles väga kõrgel seostetasandil. Sellepärast, et ka teadvus, mälu ja teised
10