neuronite seoste põhiolemus - näiteks kahe erineva neuroni vahel informatsiooni vaatenurgast.
Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on
näha seda, et seosed loovad uusi infovälju – info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese
peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese
eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses.
Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid
treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks
õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse.
Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane
harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste
ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
tegelikkuses sooritada treeninguid paremini, sest ajus on vastavad seosed juba olemas. See tähendab
seda, et visualiseerimine aitab inimesel luua ühendusi ajus, et tegevusi reaalselt paremini sooritada.
Kuid eespool väljatoodud seose põhiolemus kehtib kogu närvisüsteemis ja kõikides
seostesüsteemides, mida me kohe lähemalt vaatama hakkame.
Kuid nüüd oletame seda, et meil on olemas kolm neuronit – mitte enam kaks neuronit. Alguses
ei ole nad omavahel seoses. Sellisel juhul on siis olemas kolm erinevat infovälja ja kolm erinevat
neuronit. Kui aga need neuronid omavahel ''liituvad'', siis on meil tegemist
( 3 + 3 + 4 = 10 )
kümne ''võimaliku'' erineva infoväljaga – kui arvestada ka tekkivat tervikut infovälja. See tähendab
seda, et seosed loovad uut varem esinemata infot närvisüsteemis. Kuid sellegipoolest on neuroneid
endeid ikkagi endiselt ainult kolm. Vaata jooniseid.
Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid.
Aju võib töötada peaaegu sama intensiivselt nii unistades kui ka teadlikult mõnda probleemi
lahendades. Inimese otsmiku taga ja oimukohtadest kõrgemal a sub selline neuronitevõrgustik, mis
suuresti aktiveerub siis, kui inimene näiteks unistab ehk niisama sihitult mõtleb. Teadlased
spekuleerivad, et seal seostatakse informatsioon inimese mälestustega ja emotsioonidega. Infot
seostab inimese mõtlemiselund. Informatsiooni korrastatakse, sorteeritakse ja süstematiseeritakse.
Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid. ( GEO, 20-37 ).
Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse,
kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu.
Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega
niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid
atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just
nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise
neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks
postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm
8