lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud
arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite
võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis
selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus.
Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta.
Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit:
See keemiast tuntud võrrand näitab raua roostetamist niiskes õhus. Rooste põhiliseks
komponendiks on diraudtrioksiid. Siin on näha seda, et ühe aine liitumisel teise ainega põhjustab
kolmanda aine tekkimise. Sellisest seaduspärasusest on võimalik luua neuroteaduses analoogia
mõistmaks loome protsesside olemusi inimajus. Täpsemalt öeldes sarnaneb ülaltoodu neuronite
vahelise seosega, mida me nüüd lähemalt vaatamegi.
Kujutame nüüd ette seda, et meil on kaks neuronit. Neuronit on võimalik vaadelda kui infovälja
närvisüsteemis. Oletame seda, et esialgu ei ole need neuronid omavahel ühenduses. Sellisel juhul on
meil tegemist siis kahe erineva infoväljaga – kahe erineva neuroniga. Informatsioon liigub ajus
edasi elektrilise impulsi abil. Kui üks neuron saadab oma impulsi teisele neuronile, siis on need
kaks neuronit omavahel ( funktsionaalselt ) seotud. Kuid see saab toimuda ainult neuronite aksonite
ja dendriitide olemasolu korral, mille kaudu impulsid levivad ühelt neuronilt teisele. Kui aga need
neuronid nüüd ühinevad – neil tekib omavaheline ( anatoomiline ) seos, siis on eelnevalt
väljatoodud analoogia põhjal meil tegemist kolme erineva infoväljaga, kuid sellegipoolest on
endiselt kaks erinevat neuronit. Enam ei ole kaks infovälja, vaid neid on nüüd kolm. See tähendab
seda, et neuronite ühendusest on tekkinud uus infoväli. Asja olemust näitab eespool väljatoodud
analoogia keemia võrrandi näitel. Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui
keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni
liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus )
infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni
liitumist nii nagu on ainete puhul. Kaks neuronit on omavahel anatoomiliselt seoses, mida saab
vaadelda kui liitumisena ( nagu üheks ). Keemia võrrandi puhul aga ained liitusid otseselt üheks
uueks aineks. Analoogia neil kahel erineval asjaolul siiski toimib.
Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot.
Veel üks hea näide on välja tuua värvigammadega. Näiteks kui punane ja sinine värvus omavahel
kokku segada üheks värvuseks, siis saame tulemuseks lilla värvuse. Sellisel juhul on tegemist
värviliste ainete ( mitte valguse ) liitumisega. Kuid ka sellel on olemas seos neuronite infoväljade
ühinemistega.
Selline ongi neuronite omavaheliste seoste põhiolemus. See tähendab seda, et kui ühed
infoväljad liituvad teistega, siis see loob omakorda veel uusi varem esinemata infovälju. Seosed
neuronite vahel ( infoväljade vahel ) loovad omakorda uusi seoseid. Närvitegevuses oleva
informatsiooni üheks aluseks ongi seosed neuronite vahel. Antud juhul on siin ära seletatud
7