ehk lihtsamalt
Võrrandites esinev k on lainearv ( mis on vektor ) ja
. Kuid laetud keha ( näiteks laetud
närviraku ehk neuroni või kera laengu ) (elektri)välja ulatus ruumis võib teoreetiliselt olla lõpmata
ulatusega ( ehk kuitahes suur ), kui see laetud keha eksisteeriks näiteks lõpmata ulatusega tühjas
ruumis. Matemaatiliselt ( ja seega füüsikaliselt ) on see võimalik.
Elektromagnetlaine elektri- ja magnetväli on ruumis väga loka liseeritud võrreldes keha laengu
väljaga, mis võib teoreetiliselt olla lõpmata ulatusega. Seetõttu ei saa erinevate elektromagnetlainete
väljade omavaheline kontakt ja konfiguratsioon olla nii nagu seda on inimese ajus olevate väljade
korral, mis on põhjustatud tuhandete neuronite laenglemistest. Erinevate elektromagnetlainete
väljade omavaheline kontakt ja seeläbi ka konfiguratsioon ( millel põhineb inimese teadvus ja
psüühiline tegevus ) peab olema kuidagi teisiti avalduv. Ruumis liikuvat elektromagnetlainet võib
käsitleda ka kui footoni liikumisena. Footoni käitumist kirjeldab kvantmehaanika. Osakese
käitumine aegruumis on tõenäosuslik ja sellest tulenevalt on footonil kui osakesel lainelised
omadused. Footonit kirjeldab tõenäosuslaine, mis „koosneb“ erinevate arvväärtustega
leiutõenäosustest. Tõenäosuslaine amplituud määrab ära osakese maksimaalse leiutõenäosuse.
Kvantmehaanika seaduste järgi võib footonite tõenäosuslained olla omavahel seotud läbi
kvantpõimumise. Ja see tähendab seda, et ka elektromagnetlained võivad olla omavahel seotud läbi
kvantpõimumise. See teeb erinevate elektromagnetlainete väljade omavahelise kontakti ja seeläbi
ka konfiguratsiooni palju keerulisemaks ja palju abstraktsemaks kui seda on inimese ajus olevate
väljade korral.
Inimese ajus olevad neuronid suhtlevad üksteisega kahel erineval viisil: üksteisele impulsse
saates ( ehk läbi aksnonite, mille kaudu kulgeb informatsioon „elektrilise impulsi“ näol ) ja
elektrilise laenglemise tulemusena ( neuroni laengu elektriväli mõjutab otseselt teise neuroni laengu
välja ). Niimoodi suhtlevad omavahel neuronid inimese ajus, mille tulemusena tekib ka
konfiguratsioon, mis on inimese teadvuse füüsikaliseks aluseks. Kuid inimese kehast väljunud
elektromagnetväljade süsteemis toimub „informatsiooni“ liikumine läbi kvantpõimumise, sest
väljade süsteemis puuduvad „elektrilise impulsi“ olemasoluks vajalikud neuronaalsed struktuurid ja
väljade ruumilised ulatused on võrreldes neuronite laengute väljadega palju lokaalsemad, mistõttu
ei saa väljad üksteisega otsest kontakti luua nii nagu seda teevad neuronite laengute väljad inimese
ajus. Läbi kvantpõimumise toimub väljade omavaheline kommunikeerumine, mille tulemusena
tekib ka väljade konfiguratsioon. See tähendab seda, et sellises väljade süsteemis toimub väljade
omavaheline kommunikeerumine ja väljade konfiguratsiooni ( teadvuse ) tekkimine palju
abstraktsemalt kui seda näiteks inimese ajus olevate neuronite korral.
Omavahel ühenduses olnud kaks footonit ( näiteks on need kiiratud üheskoos välja mõnest
aatomist ) jäävad ühendusse ka mistahes suure vahemaa korral. See tähendab ka seda, et samas
protsessis tekkivate osakeste vahel kehtivad jäävusseadused. Põimunud olekud on
superpositsiooniprintsiibi järelm, kui tegemist on enam kui ühe osakesega. Superpositisiooniprintsiibi järgi viibib footon mitmes olekus ühe korraga. Teaduskeeles öelduna seisneb
superpositsiooniprintsiip üksteist välistavate ehk ortogonaalsete olekute kooseksistensis.
Superpositsiooniprintsiibi korral liituvad osakeste olekufunktsioonid, mitte tõenäosused.
Kvantpõimumise korral on mõlemad osakesed enne mõõtmist tundmatus olekus. Ühe osakese
mõõtmine annab infot ka teise osakese kohta. See tähendab seda, et ühe osakese mõõtmise tulemus
mõjutab teist osakest silmapilkselt, mis ei sõltu osakeste vahekaugusest. Põimunud olekud
taanduvad mõõtmisel klassikalisteks olekuteks.
Osakeste vahel esineb kvantpõimumine ainult siis, kui need osakesed on tekkinud ühes ja samas
protsessis ( näiteks footonid võivad olla kiiratud üheskoos välja mõnest aatomist ). Kuna inimese
kehast väljumine ehk väljade eraldumine inimese närvisüsteemist ( ehk elektromagnetlainete
tekkimine väljade erldumisel inimese närvisüsteemist ) on tervikuna üks ja sama prtosess kõikide
tekkivate mateerialainete jaoks ( nii nagu ka inimese ajas rändamise korral rändavad ajas üheaegselt
kõik inimest ehk ajarändurit moodustavad osakesed ), siis seega inimese kehast eraldunud
elektromagnetlainete vahel „võivad“ esineda kvantpõimumised. Väljade eraldumine inimese
närvisüsteemist sarnaneb elektromagnetlainete ehk footonite tekkimisega, mis on kiiratud üheskoos
117