,
ja
,
milles elektromagnetvälja vektorpotentsiaal on ,
ja
. Magnetväljal on
pseudovektor, kuid elektriväljal on tavaline vektor.
Maailmapilt on inimese ajus erinevate ajupiirkondade vahel ära liigendatud. See tähendab seda,
et erinevaid psüühilisi omadusi ja teadvuse elamusi töötlevad erinevad lokaalsed ajupiirkonnad.
Kuna kehast väljumise korral eralduvad elektriväljad erinevatest ajupiirkondadest üle terve aju ühe
korraga, siis seega töötlevad erinevaid psüühilisi omadusi ja teadvuse elamusi kehast väljumise
korral samuti erinevad elektromagnetlainete ehk väljade piirkonnad. See tähendab seda, et
maailmapilt on inimese kehast väljunud olekus erinevate elektromagnetlainete piirkondade vahel
ära liigendatud nii nagu oli seda erinevate ajupiirkondade korral. Nende kahe vahel on sarnasused
ilmsed.
Kuna maailmapilt on erinevate elektromagnetväljade vahel ära liigendatud nii nagu oli seda
erinevate ajupiirkondade korral, siis seega võivad ruumis paiknevate tuhandete
elektromagnetväljade asendid üksteise suhtes olla nii nagu seda oli neuronite väljade korral inimese
bioloogilises ajus. See tähendab seda, et tuhandete elektromagnetväljade paiknemiste struktuur
ruumis sarnaneb inimese aju ( s.t. närvisüsteemi ) ehitusega. Näiteks tuhanded neuronid
moodustavad sellise ühtse bioloogilise süsteemi, mida me väljaspoolt näemegi ajuna. Täpselt sama
on ka tuhandete elektromagnetväljadega ruumis ehkki kehast väljunud inimene näeb välja ainult
valgusena.
Inimesed on oma surmalähedaste kogemuste kirjeldamisel mõista andnud, et nende mõistus (
teadvus ) asub „uues kehas“ umbes samas asukohas kus see oli ka füüsilises ( ehk bioloogilises )
kehas. See tähendab seda, et inimese ehk antud juhul valgusolendi teadvus ( ja ka psüühika ) „asub“
kogu „valguse massi“ suhtes ( ehk kiirguvate valguslainete ruumi osas ) üleval pool nii nagu asub
inimese pea ( s.t. aju ) kõige ülemises keha osas. Nii on seda tundnud kehast väljunud inimesed oma
surmalähedaste kogemuste ajal.
Elektromagnetlaine füüsikaline olemus seisneb elektri- ja magnetvälja üksteise muutumises, mis
levib ruumis valguse kiirusega ehk c. Elektriväli muutub magnetväljaks ja magnetväli omakorda
muutub uuesti elektriväljaks jne – selline välja perioodiline muutumine ajas levib ruumis edasi.
Sellest tulenevalt ei saa elektromagnetlaines olev elektriväli ja magnetväli eksisteerida samaaegselt.
See on väga oluline järeldus. Kuid ruumis liikuv elektrilaeng ( näiteks ühest neuronist teise liikuv
elektriimpulss ) tekitab nii magnetvälja kui ka elektrivälja, mis saavad eksisteerida samaaegselt.
Laine rühmakiirus näitab ära laine ( osakese ) reaalse liikumiskiiruse ruumis. Kuid
elektromagnetlaine faasikiirus näitab aga seda, et kui kiiresti muutub elektriväli magnetväljaks ( ja
vastupidi ). Laine faasikiirus võib olla suurem kui valguse kiirus vaakumis ehk c, kuid laine
rühmakiirus on alati väiksem kui c ( valguse korral on see c-ga võrdne ). Kuna kõik elektromagnetlained „liiguvad“ hyperruumist tavaruumi ( selline on nende kõikide lainete ühine kiirusvektor ) ja
kõik lained liiguvad kiirusega c, siis seega on need lained ( ehk väljad ) üksteise suhtes paigal. Ja
seetõttu ei oma erinevate lainete liitumised, inteferents ja difraktsioon siin mingit mõtet. Ka
neuronid ja nende laengute väljad on ajus üksteise suhtes paigal. Neuronid ajus ei liigu, liiguvad
ainult elektriimpulsid.
Valguse kiirusega liikuvas elektromagnetlaines on elektrivälja ja magnetvälja ulatus ruumis
lokaliseeritud. See tähendab seda, et energiaväli omab ruumis kindlaid mõõtmeid ( ehk see ei ole
lõpmata ruumilise ulatusega ). Matemaatiliselt väljendab seda elektromagnetlaine elektrivälja
kirjeldav füüsika võrrand:
ehk lühemalt kirjutades
või
võrrandi on võimalik analoogiliselt avaldada järgmiselt:
116
Magnetvälja kirjeldava