haritud, kuid tegelikult on inimeste mõtted sageli barbaarsed. Kuritegevust maailmas ei eksisteeriks,
kui seda ei taheta. Millegi muutmiseks peab olema siiras tahtmine.
Maaväliste olendite sugu võib näida inimeste teadvusele mehe ja naise vahepealse soona ( s.t.
nad ei ole mehed ega naised ). Selline tulnukate sugu on oma olemuselt imetajatest kõrgem
bioloogiline vorm, mitte arenguhäire, mis esineb Maa looduses. Näiteks mõned looduses elavad
liblikad on pool emased ja pool isased, mille liigi nimi on bilateral gynandromorphs (
gynandromorph tähendab arenguhäiret ). Seda esineb ka lindudel. Kuid meist erinevaid „olendeid“
nagu näiteks seksuaalvähemusi ja transseksuaale inimühiskonnas enamasti ei sallita ning seetõttu on
nende vastu suunatud inimeste agressioon, mis väljendub kiusamises ja vihkamises. Teaduslikud
uurimused ( N. Weintstein, R. Ryan, R. ja E. Dic ) on näidanud, et selle põhjuseks võib olla inimese
enda seksuaalse orientatsiooni eitamine ja sellest tulenevalt tekib hirm nende enda allasurutud
himude esile kerkimisest ning seetõttu tekib vajadus rünnata homoseksuaale. See tähendab seda, et
homofoobsed inimesed võivad alla suruda enda seksuaalseid orientatsioone. Tekib küsimus, et kui
tulnukad peaksid Maale lendama, siis kas ka neid koheldakse nii nagu praegusel ajal
seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides eksisteerivad intellektuaalsed olendid, kelle
sugu ei saa identifitseerida ei meheks ega naiseks. Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel
juhul lähevad paljudel inimestel tunduvalt keerulisemaks oma vanade tõekspidamiste pooldamisel
ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks
tulnukad inimestega avalikku kontakti väldivad. Inimestel avaldub enamasti agressioon ja
sallimatus millegi teistsuguse ja tundmatu üle. Inimese psüühika kohastumine maaväliste
tsivilisatsioonide keskkonnas toimuks üsna vaevaliselt ja ilmselt mõningate inimkaotustega.
Homoseksuaalsus ei paistaks enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana, kui inimesed
leiaksid äkitselt ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivilisatsioonidest. Sellisel juhul
muutuks inimeste homofoobne käitumine ajalooliseks nähtuseks.
Inimeste ja loomade ( s.t. imetajate ) psüühika, instinktid ja emotsioonid on üldjuhul
samasugused, kuid inimestel on need rohkem tahtele alluvad. Sellest tulenevalt võivad paljud
inimühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi seaduspärasustest. Inimeste ja
loomade käitumiste sarnasusi on uurinud paljud teadlased nagu näiteks inglane Desmond Morris
oma raamatutes „Alasti ahv“ ja „Inimloomaaed“. Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud
selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks ksenofoobia, salakavalus, agressiivsus,
ahnitsemine, „kambavaim“ ja patriotism. Kuid seejuures peab arvestama seda, et inimeste
humaansuse ja instinktide tasemed on aga väga erinevad. Loomalike ja barbaarsete tendentside
avaldumist suudavad ära hoida inimeste haritus ja eetiline ning moraalne kasvatus. Sarnaselt
loomadega on ka inimestel vajadus psühhotroopsete ainete järele. Näiteks šokolaad, alkohol, kohv
või erinevad uimastid nagu kanep. Näiteks elevandid otsivad ja söövad puuvilju, mis on käärinud.
Pärast seda tunnevad nad end hästi.
Inimene on bioloogiliselt pooleldi loom, sest ta omab looma keha. Inimene on looma ja
maavälise tulnuka vahepealne aste, sest ta pärineb geneetiliste manipulatsioonide tulemusena
osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest. See tähendab ka seda, et inimesed on geneetilises
suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal eksisteeriva loomariigiga. Maavälised
olendid ütlevad selle peale, et „meie oleme nende lapsed“.
Inimese animaalsuse olemus on füüsiliselt näha inimkeha ehituses nagu näiteks rudimendid,
karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimishambad, sabaluu osaline säilimine jne. Oluline
on märkida, et isegi tulnukad on inimröövide ajal väitnud, et inimene on looma kehaga. Toidu
poolest on inimene ka kõigesööja, mida bioloogias nimetatakse omnivooriks. Kuid maavälised
olendid on samas enamasti taimtoidulised. Näiteks liha ja ka soolast toitu nad ei söö, küll aga sööb
seda inimene. Inimese käitumine on paljudel juhtudel tingitud instinktidest, tundepuhangutest ja
hormonaalse tegevuse tulemusena. Inimene on enamasti väga emotsionaalne olend, mistõttu
„segab“ see paljudel juhtudel ratsionaalse mõtlemise protsessi. Inimene on keha ehituselt tugev ja
jässakas ( isegi naiste puhul ) kui võrrelda inimest tulnukate liikide esindajatega. Väliste tunnuste
poolest ei erine inimene ahvist just väga palju. Mõlemal isendil esineb näiteks karvkate ja püstine
kõnnak. Inimene võib ilmale tuua korraga kolme, nelja või isegi seitset last, mis viitab loomariigi
päritolule, sest see on iseloomulik ka loomadele. Inimene on ka suure alalõuaga ( tahke toidu
50