müües Brasiiliale erinevaid alumiiniumi tooteid tooralumiiniumist kordades kallimalt.
Šveitsis asuvas külas nimega Rüschlikon on tulumaks väga madal ja elanikud väga jõukad. Kuid
sellest hoolimata saab küla rohkem maksutulu, kui suudab ära kulutada. Selles külas asub firma
nimega Glencore, mille tegevjuhiks on Ivan Glasenberg. Kuid firma Glencore vasekaevandused
asuvad Sambias ( Aafrikas ), kus sambialastele endale ei too see suurt maksutulu ega jõukust.
Umbes 60 % Sambia elanikkonnast elab vähem kui 1 dollariga päevas ja 80 % inimestest on töötud
ehkki Sambia on vasevarude poolest kolmandal kohal maailmas. ( Christoffer Guldbrandseni film,
Taani 2012, „Who Poverty? Stealing Africa“)
Heategevusorganisatsiooni Oxfam´i 2014. aasta raporti kohaselt on tänapäeva pool maailma
varandusest kõigest 85 rikkaima inimese käes. Rikkad rikastuvad teiste inimeste arvelt ja nad on
sidunud end poliitilise eliidiga, õõnestades sellega demokraatia arengut maailmas. Rikkad väldivad
makse ja kasutavad oma jõukust poliitiliste ambitsioonide elluviimiseks. Raportist selgub, et
maailma rikkamad inimesed ja firmad peidavad oma maksuparadiiside võrgustikes lausa triljoneid
dollareid. Viimase kümne aastaga on Indias miljardäride arv kümnekordistunud. Riigis eksisteerib
üsnagi regressiivne maksusüsteem ja rikkad loovad tugevaid sidemeid valitsusega. Vaeste peale
kulutavad rikkad aga väga minimaalselt. Suure majanduslanguse tõttu kehtestatud
kokkuhoiupoliitika mõjutab enim just vaeseid ja keskklassi inimesi. Seda eriti Euroopas.
Ülemaailmsed korporatsioonid Aafrikas vähendavad vaesusega võitlemiseks minevaid valitsuste
ressursse. Maksudest ja hüvedest hiilivad nad kõrvale. USA-s suureneb aja jooksul üha enam
rikaste sissetulek.
Inimese animaalsus
Peale inimühiskonna elukorralduse ebaõigluse on suureks probleemiks maailmas ka veel inimese
dendents loomalikusele. Ka selle kohta on tehtud palju teaduslikku uurimustöid. Selle teema peal
peatume järgnevalt aga palju pikemalt.
Inimene peab nägema elu ka teistel planeetidel, mitte ainult planeedil Maa. Elu Universumis ei
seisne ainult Maal eksisteeriva elutegevusega. Näiteks Maa eluslooduses kehtib reegel, mida
bioloogias nimetatakse looduslikuks valikuks. See seisneb selles, et tugevamad isendid jäävad
metsikus looduses ellu, nõrgemad aga surevad. Kuid elu avaldumisvormid Universumis on
tegelikult palju palju iseäralikumad, kui seda Maa meile näidata suudab. See tähendab ka seda, et
kui inimene näeb elu teistel planeetidel, siis see aitab eelkõige iseendas selgusele jõuda. Suuremalt
osalt tulenevad inimkonna nähtavad probleemid just „vaimsete väärtuste“ puudumisest, mis on
mingil määral seotud inimese loomse päritoluga ehk animaalsusega. Inimene on osaliselt loomse
päritoluga ja see asjaolu on üks peamisi tegureid, mis kujundab inimühiskonna selliseks nagu me
seda praegu tunneme. Kuid teistel planeetidel ei avaldu elu olemus ja tegevus animaalsuses. Maal
eksisteerib bioloogiline elutegevus peamiselt läbi vägivalla. Näiteks savannides peab lõvi
ellujäämiseks jahtima antiloopi. Ellujäämiseks peab üks isend teise olendi ära sööma ja sellest
tulenevalt jäävad tugevamad isendid looduses ellu. Selline eluavaldumine on mingisugusel kujul
edasi kandunud ka inimühiskonna olemusse. Näiteks intelligentsemad inimesed elavad peamiselt
paremat ( s.t. rikkamat ) elu, kui näiteks vähem võimekamad inimesed.
Tulnukate inimröövide juhtumitest ilmneb, et maaväliseid tsivilisatsioone eksisteerib
Universumis üsna palju. See tähendab seda, et Universumis leidub tuhandeid planeete, kus
eksisteerib mõistuslik elu. Kui aga tulnukad peaksid lendama Maale ja inimesed näeksid seeläbi elu
mujal Universumis, siis tuleb rohkem esile inimese tõeline loomus. Inimesed hakkaksid paremini
arusaama oma tõelisest olemusest. Maaväliste tsivilisatsioonide kontekstis ilmneb inimese tegelik
olemus ja paljud inimühiskonna probleemid omandavad siis hoopis teistsuguse tähenduse. Inimese
olemus seisneb animaalsuses. Tegemist on inimese sellise loomusega, mida on paljudel raske
tunnistada. Inimene on tegelikult üsna materialistlik olend. Me arvame ennast olevat üldiselt
49