genofondi jne. Suurim tähelepanu seisnebki geneetilise informatsiooni uurimisel. Tulnukate ja
inimeste vahel aretatakse välja uus mõistuslik liik, mis aretatakse omakorda veel sellisele tasemele,
mis on kirjeldatud Maailmataju ülitsivilisatsiooniteoorias. Eshatoloogia peatükis näeme hiljem, et
ka inimkond muutub selliseks „supereluvormiks“, kuid seda alles väga kauges tulevikus või pärast
inimeste bioloogilist surma.
Kuna inimkonna lõi üliarenenud maaväline tsivilisatsioon, kes on tehniliselt võimeline
galaktikatevahelisteks kosmoserändudeks, siis on neil kindlasti võimalus omada ka ajamasina
tehnoloogiat. Inimkonna teaduse ja tehnoloogia tasemest on tulnukad ilmselgelt palju arenenumad
ja seda ka igas teises mõttes. Vastavalt Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria füüsikale on aegruumi
tunnelid võimelised erinevaid kehasid transportima väga kaugete vahemaade taha ja samas
sooritada ka ajas rändamist. Maal elavatele inimestele võib tunduda, et me „tekkisime“ Maale
umbes sadu tuhandeid aastaid tagasi. Ja seega on näiteks inimkonna kiviaja periood eksisteerinud
meie suhtes umbes kümme tuhat aastat tagasi. Kuid aja rännuks võimelisele maavälisele
ülitsivilisatsioonile on aeg ( ehk aja dimensioon ) teistsuguse kestvusega või olemusega kui Maal
elavatele inimestele. Nende suhtes „tekkisime“ Maale piltlikult väljendades nö. „eelmisel aastal“ ja
inimkonna kiviaja periood eksisteeris seega lausa mõned kuud tagasi. On ju tegelikult mõeldamatu,
et inimkonna teatud arengutasemele jõudmiseks peavad tulnukad ootama sajandeid või isegi
tuhandeid aastaid, nii nagu seda teeme meie. Ja ükski eksperiment ei saa kesta nii kaua – oodates ja
jälgides sadu tuhandeid aastaid. Kogu tulnukate tegevus inimsooga algas nende aja arvestuse järgi
alles tegelikult suhteliselt lähedases minevikus ja on praegugi ka veel tegevuse faasis. Mis meile
eksisteeris ajaloos mingisugune sündmus kaua aega tagasi, on nende jaoks toimunud see alles
näiteks mõni hetk tagasi. See on sellepärast nii, et seda võimaldab ajamasina tehnoloogia
võimalused. Meile võib nii näida, et tulnukate geneetiline eksperiment inimkonnaga on kestnud
umbes sadu tuhandeid aastaid, kuid nende jaoks on see kestnud tegelikult näiteks mõned kümned
aastad.
Toome välja ajas rändamise erakordse võimaluse kohta ühe konkreetse näite. Näiteks kui
inimkond otsustab suhtelises tulevikus end asustada mingisugusele teisele planeedile ( näiteks
Marsile ) ja see otsus või protsessi läbiviimine on täiesti kindel, siis võtab kogu see
„kolimisprotsess“ kindlasti väga palju aega. Praeguse inimkonna teadusliku ja tehnika tasemega
võrreldes kuluks selleks aega tõenäoliselt 1 – 2 sajandit. Kuid o