sõna elu korral: õlu : õlu : õlu. Kui see aga on ajas püsiv, siis keeles ongi toimunud
analoogiamuutus. Seetõttu peavad filoloogid analoogiat üheks tähtsamaks keele muutumise
mehhanismiks. ( Ehala 2001, 128-129 )
Erinevaid analoogiaid nähtuste ja objektide vahel võib näiteid tuua üsnagi palju. Toome näiteks
analoogia keele ja lego vahel. Legodest on võimalik kokku panna tohutul hulgal erinevaid objekte
ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada
lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii
sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone.
Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt
õigekeele reeglite alusel. ( Ehala 2001, 128-129 )
Järgnevalt toome mõned näited analoogia vormidest:
1. Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata
ojapõhjas münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise
objektiga sedasama. Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks.
2. Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt
tingimustest võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt.
Ka telliskivid võivad paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ),
ehitusmaterjalina hunnikus ( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna (
nagu molekulid tahkises ). Telliskivide paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste
paigutusega kolmes agregaatolekus: gaasilises, vede-las või tahkes.
3. Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab
merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme
tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale.
Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma
üleliigseid elektrone. Samasugune effekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi
kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa.
4. Kui inimene on tarvitanud palju alkohoolset jooki, siis on inimene ka joobes seisundis.
Rahvakeeli öeldes on inimene purjus. Kuid see seisund sarnaneb kaine inimesega, kes
pöörleb ümber oma kujuteldava telje nagu seda teevad pöörlevad taevakehad. Ja seda
kiiresti ning palju kordi. Kui inimene enam ei pöörle, siis on tekkinud seisund tõepoolest
sarnane joobes seisundiga. Seda võib igaüks ise järele proovida. Need erinevad tajud väga
sarnanevad üksteisele, kuid ei ole täpselt üks ja sama. Need on lihtsalt analoogiad üksteisele.
Unisoofilises psühholoogias kasutatakse väga palju erinevaid analoogiaid, et kirjeldada meile
seni kogematuid psüühikaelamusi. Kuid Piiblis väljendatakse erinevaid teadmisi ja tarkusi sageli
just mõistukõne ( tähendamissõnade ) vormis nagu näiteks järgmised lõigud Piiblist:
1. „Nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmadu, nõnda peab ülendatama Inimese Poega, et
igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu.“ ( Jh 3:1-17 ). „Kõike siis, mida te iganes
tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele.“ ( Mt 7:1-14 ). Armasta oma ligimest
nagu iseennast. Nagu karjane hoiab oma lambaid, nii hoiab Jeesus neid, kes järgivad Tema
õpetusi elus. Otsekui Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. ( Jh 15:1-7, 910, 17-23 ).
2. “Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend
üheksa kõrbesse ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? Lamba leidnud, võtab ta tema
10