vool: i = H / n ( sest H = ni ), siis seega saame magnetvälja energia avaldise kirjutada järgmiselt:
=
H on magnetvälja tugevus. Magnetvälja energiatihedus avaldub aga valemiga:
=
Kuna H = B / μ0μ, siis võib magnetvälja energiatiheduse avaldada järgmiselt:
=
=
Viimasest seosest on selgesti näha, et magnetvälja energia ja selle tiheduse suurus sõltub
magnetvälja magnetinduktsioonist ehk magnetvootihedusest B, mis sõltub omakorda magnetvälja
tugevusest H: B = μ0μH. Magnetvälja tugevus H sõltub voolu suurusest i ja „juhtme“ keerdude
arvust n: H = ni. Lõppkokkuvõtteks võibki öelda seda, et magnetvälja energia ja selle tihedus sõltub
elektrilaengute suurusest ( tihedusest ) q ja nende liikumiskiirusest v ruumis ning juhtme ehk
„elektrivoolu“ keerdude arvust n või näiteks Amper´i seaduse korral kahe erineva elektrivoolu (
juhtme ) vahekaugusest r ja nende pikkusest l.
4. Reissner-Nordströmi meetrika
Schwarzschildi meetrilisest võrrandist saadakse järgmine võrrand, kui sooritatakse veel
mõningaid tensorarvutuste ülesandeid:
=
+
(
+
+
kus R on Schwarzschildi raadius ja elektrilaeng q on seotud β-ga järgmiselt
=
kus omakorda konstandi ϰ väärtus on
=
=
=
Ühikuks on siin SI. Ja lõpuks saame välja kirjutada nüüd selle esimese võrrandi nõnda:
=
+
(
+
+
Sellist välja ( joonelemendi ruutu ) nimetatakse Nordströmi väljaks. Siin on näha seda, et peale
massi kõverdab aega ja ruumi ka veel keha elektrilaeng. See näitab ühtlasi ka seda, et must auk võib
tekkida ka näiteks elektriliselt laetud ainest. Ka elektriliselt laetud aine võib tekitada aegruumi
kõverdumist. See võrrand näitab ka kahe üksteise sees oleva horisondi teket, mis tähendab seda, et
kui füüsikalisel kehal on mass ja ka elektrilaeng, siis tal on olemas kaks raadiust:
123