Maailmataju 31 Jan. 2016 | Page 159

3. Massi ja energia ekvivalentsuse järeldus Elektriliselt laetud tsentraalsümmeetrilise sfääri väljatugevus E avaldub valemiga: = Kera ümbritseva ruumi jaotame kihtideks paksusega dr. Seega kihi ruumala dV avaldub: = Selles kihis ruumalaga dV eksisteeriv energia avaldub aga järgmiselt: = = = ja seega kogu välja energia saame aga järgmiselt: = = = = kus avaldis on võrdne kera elektrimahtuvusega C. Valem näitabki seda, et elektriväli omab energiat. Välja energia valem on samasugune laetud juhi energia avaldisega. Laetud juhi energia avaldub nõnda: = = = = kus φ on välja potentsiaal: = mis näitab potentsiaalset energiat, mida laetud keha omandab elektriväljas olles. Vastavalt Albert Einsteini erirelatiivsusteoorias avaldatud seosele E = mc2 on energia ja mass ekvivalentsed suurused. See tähendab nüüd seda, et kui mass kõverdab aegruumi, siis peab seda tegema ka energia. Kuna väljad ( näiteks elektriväljad, magnetväljad jne ) omavad energiat ( need on energiaväljad ) nagu me eelnevalt nägime, siis seega elektromagnetväli ( antud juhul elektriväli ) on võimeline aegruumi struktuuri mõjutama. Kuna peale elektrivälja omab energiat ka magnetväli, siis seega suudab magnetväli mõjutada aegruumi meetrikat. See tähendab seda, et aegruumi kõverust suudab mõjutada ka magnetväli. Magnetlaenguid looduses ei eksisteeri. Magnetvälja tekitab muutuv elektriväli ehk magnetvälja tekitavad liikuvad laengud ruumis. Elektrivälja tekitavad elektrilaengud. Magnetvälja energia avaldub valemiga: = kus L on juhi induktiivsus ja i on elektrivool. Kuna juhi induktiivsus L võib võrduda: L = μ0μn2V ja 122