Välja on toodud ka lühike esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on
küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba
Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid
inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga
religiooni kõrval.
Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas.
Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste
elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja
kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu
Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada
ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka
ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad
inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnetväljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Inimese „kehast
väljumise füüsikateooria“ põhineb järgmisel kahel väga tugeval printsiibil:
1. SLK-d näitavad, et inimene on võimeline eksisteerima ilma bioloogilise kehata. See
tähendab seda, et teadvus ja psüühika, mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded
neuronid, eksisteerib materiaalselt elektromagnetväljana. Inimese ( kliinilise ja/või
bioloogilise ) surma ajal eralduvad inimese närvisüsteemist füüsikalised väljad.
2. Väljade eraldumist inimese närvisüsteemist võimaldab ajas rändamise füüsika. See
tähendab seda, et kehast väljumine on inimese ajas rändamise üks erijuhte. Sellisel
erijuhul ei rända ajas mitte inimene ise, vaid inimese sees ( ehk närvisüsteemis, kus
eksisteerib elektrilaengute polarisatsioon ) olevad väljad ehk ajas rändab seisumassita
väli ( footonid ), mitte seisumassiga keha ( inimene ).
3. Väljade süsteemis puuduvad „elektrilise impulsi“ olemasoluks vajalikud neuronaalsed
struktuurid ja väljade ruumilised ulatused on võrreldes neuronite laengute väljadega
palju lokaalsemad, mistõttu ei saa väljad üksteisega otsest kontakti luua nii nagu seda
teevad neuronite laengute väljad inimese ajus. Läbi kvantpõimumise toimub väljade
omavaheline kommunikeerumine, mille tulemusena tekib ka väljade konfiguratsioon.
See tähendab seda, et sellises väljade süsteemis toimub väljade omavaheline
kommunikeerumine ja väljade konfiguratsiooni ( teadvuse ) tekkimine palju
abstraktsemalt kui seda näiteks inimese ajus olevate neuronite korral.
Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest
printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. Inimese kehast väljumise füüsikateooria põhineb
arusaamadel, mille kohta on võimalik esitada kolm põhiküsimust:
1. Mis eraldub inimese kehast?
2. Kuidas „see“ eraldub inimese kehast?
3. Kuidas funktsioneerib Z