( +
=
+
(
+
+
+
ehk summana välja kirjutades
( +
=
(
ja arvestades sealjuures matemaatilisi seaduspärasusi
=
=
saame kinemaatilise teguri y välja kirjutada järgmisele kujule:
=
=
+
+
+
Kui aga v/c avaldis asendada β-ga, saame võrrandi välja kirjutada niimoodi:
=
+
+
+
On võimalik kasutada ka ligikaudseid valemeid. Näiteks kui kinemaatiline tegur y avaldub
+
siis seega aja dilatatsiooni võrrandi saame
+
Kuid 1/y korral avaldub kinemaatiline tegur ligikaudsetes valemites aga järgmiselt:
See oli matemaatiline versioon aja aeglenemisest, mis on tingitud kehade liikumiskiiruse suurest
kasvust ehk siirdumisest tavaruumist üle hyperruumi. Hiljem vaatame pikkuse kontraktsiooni, mille
korral keha liigub siis ruumist välja ehk ruumitusse dimensiooni. Aja ja ruumi teisenemised, mida
avastas A. Einstein 1905. aastal erirelatiivsusteoorias, olid matemaatilised avaldised aja ja ruumi
kadumisest kehade suure liikumiskiiruse kasvu korral ehk siis siirdumisel tavaruumist hyperruumi.
Need näitavad aja aeglenemist ( ehk aja kadumist ) ja pikkuse lühenemist ( ehk ruumi kadumist )
matemaatiliste võrranditena. Näiteks kui keha liigub valguse kiirusega vaakumis, siis aeg ja ruum
lakkavad üldse eksisteerimast:
68