Joonis 28 K liigub K´ suhtes valguse kiirusega.
Füüsikaseadused on kõikides inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega ( olgu mahaanikas, optikas või muul alal )
ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhtelisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool.
Valguse kiirus vaakumis on seotud ka elektri- ja magnetkonstandiga ( vastavalt ε0 ja μ0 )
järgmiselt: =
. See on elektromagnetlaine ( s.t. valguse ) levimiskiirus vaakumis, mida
tähistatakse tähega c.
1.2.2.4 Aja dilatatsioon
Mida lähemal on keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda aeglasemalt kulgeb aeg.
Matemaatiliselt kirjeldab seda järgmine võrrand:
=
kus kordajat y, mis sõltub ainult kiirusest v
=
nimetatakse kinemaatiliseks teguriks. See näitab seda, et mitu korda liiguvad füüsikalised protsessid
aeglasemalt liikuvas süsteemis. See näitab ka kellade käiku erinevates süsteemides ehk seda, et mitu
korda käib liikuv kell aeglasemalt kellast, mis ei liigu. Kinemaatiline tegur erineb ühest väga vähe
siis kui kiirused v on väga väikesed. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglenemist ehk aja kadumist.
Kasutades aga järgmist binoomilist ekspansiooni:
67