Õigusemõistmise tõhustamise projektist Tartu Maakohtus
Oleks tore, kui saaks ülevaate tõhusama õigusemõistmise projekti rakendamisest Tartu Maakohtus kirja panna
agusihvkaliku reipusega: „Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, pean alustama sellest, et … ja vaatamata kergetele
tagasilöökidele, mõningatele sekeldustele ning lõpututele läbirääkimistele, käivitus tõhusama õigusemõistmise
kokkulepe Tartu Maakohtus õigeaegselt ning korrakohaselt.“ Kahjuks ei ole projekt ega selle rakendamise protsess
nii lühidalt ja lõbusalt kokkuvõetav.
Tartu piirkonnas projektiga alustades oli meil teadmine antud projekti kohta Harju Maakohtu näitel. Seda nii
avalikult jagatud informatsiooni kui ka iga uue asjaga paratamatult kaasas käivate kuulduste näol. Selleks ajaks, kui
projekt meie kohtusse laienes, oli aga olukord võrrelduna Harju võimaluste ja ka raskustega mõnevõrra muutunud.
Uus olukord tekitas meie kohtu jaoks ka uued küsimused ja väljakutsed.
Kui tõhusama õigusemõistmise projekti käivitumise esimesel aastal oli Harju Maakohtus võimalik rakendada
muutusi täies ulatuses, s.o välja vahetusid kõik konsultandid ning kohtunikke asus abistama uuel tasemel
ametnikkond – kohtujuristid, siis Tartu piirkonnas toimus reform osaliselt. Meil oli võimalus luua 35 kohtuniku
kõrvale 14 uut kohtujuristi ametikohta (eelmisest aastast oli ametis 1 pankroti järelevalvemenetlusele
spetsialiseerunud kohtujurist) ning jätkas 20 konsultanti
(neist 2 on spetsialiseerunud eestkoste järelevalvele). See
TÕHUSUS POLE AINULT
tähendab, et veidi enam kui 1/3 kohtunikest oli võimalus
MENETLUSKIIRUS, MIDA ANTUD
luua meeskond personaalse kohtujuristiga. Ülejäänud
PROJEKTI ALGUSPERIOODIL ON
osas jäid kohtunike kõrvale konsultandid, keda kolmes
SELLELE EELKÕIGE OMISTATUD.
kohtumajas tuleb lisaks
jätkuvalt jagada mitme
kohtuniku vahel.
TÕHUSUSE TAGAVAD KOMPETENTS,
SÜGAVAD TEADMISED JA OSKUS
Olukorras, kus kohtus töötavad kõrvuti kohtujuristid ja
konsultandid, tõusetus küsimus nende ametnikrühmade
NEID TULEMUSLIKULT RAKENDADA.
kvalifikatsiooni sarnasest tasemest, kuid ametiülesannete
SELLELE SAAB JÄRGNEDA KA LÜHEM
erisustest. Samuti küsimus abipersonali õiglase jagamise
MENETLUSAEG.
põhimõtetest.
Kohtujuristide
ja
konsultantide
ametikohtade jaotumisel eri kohtumajade vahel
lähtusime põhimõttest, et personaalse abilise saavad enamkoormatud kohtumajade kohtunikud, s.o kõik Tartu
kohtumaja kohtunikud. Suurim hulk kohtujuriste asus tööle nimetatud kohtumaja tsiviilkohtunike kõrval.
Ülejäänud kohtumajades lähtusime abipersonali määramisel töömahust ja eesootavatest muutustest senises
töökorralduses.
Kui enne tõhusama õigusemõistmise projekti käivitamist sai kohtunike spetsialiseerumisest rääkida eelkõige vaid
Tartu kohtumajas ja teataval määral ka Jõgeva kohtumaja puhul, siis alates 2014. aastast rakendatakse kohtumaja
sisest spetsialiseerumist suuremal või vähemal määral kõigis kohtumajades. Spetsialiseerumine peaks võimaldama
olukorras, kus kohtuniku töö hõlmab aina laiemaid valdkondi ja samas ka vajadust süveneda aina keerukamatesse
õigusprobleemidesse, kohtunikul ja tema meeskonnal end professionaalselt arendada. Sest tõhusus pole ainult
menetluskiirus, mida antud projekti algusperioodil on sellele eelkõige omistatud. Tõhususe tagavad kompetents,
sügavad teadmised ja oskus neid tulemuslikult rakendada. Sellele saab järgneda ka lühem menetlusaeg.
Minu kui kohtu esimehe veendumus oli ja on, et tõhusama õigusemõistmise projekt ei tohiks kujuneda kohtunikele
surve avaldamise vahendiks. Tööstressi suurendamine ei aita pikas perspektiivis kindlasti kaasa kohtumõistmise
tõhususele, pigem vastupidi. Seetõttu oli rõhuasetus projekti käivitamisel töistel läbirääkimistel nii kohtunike kui ka
ametnikega, et ühiselt kujundada võimalused ning teha otsustused iga kohtumaja osas, arvestades ka kohut
tervikuna.