Hindamismudel õppevara osana HINDAMISMUDEL õppevara osana | страница 3

Sissejuhatus Eesti Vabariigi hariduspoliitika (“Teadus- ja hariduspoliitika,” 2016) üheks peamiseks väljakutseks on liikumine uue õpikäsitluse suunas, mis asetab rõhu võtmepädevuste ja probleemilahendusoskuse arendamisele kõikidel haridustasemetel. Olulisteks aspektideks 21. sajandi hariduses peetakse õppija kaasamist ja kujundavat hindamist. Põhikooli riikliku õppekava §5 (Põhikooli riiklik õppekava, 2018) sätestab, et õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Õpilase kaasamine senisest aktiivsemalt oma õppeprotsessi on sundinud õpetajad leidma selleks erinevaid metoodikaid ja lahendusi, nii on tekkinud mõiste „kujundav hindamine“. Üheks võimaluseks õpilase soorituse analüüsiks on luua edukriteeriumide loend, mida võib nimetada ka hindamismudeliks, mis võib olla õppevara üks osa. Hindamismudel aitab muuta hindamist läbipaistvamaks, vähendada subjektiivsust ja luua keskkond turvaliseks hindamiseks (Andrade, Wang, Du, Akawi, & Andrade, 2009). Enese ja kaasõppija hindamine toimub eelnevalt kokkulepitud ja piisava täpsusastmega kirjeldatud kriteeriumite alusel. Need kriteeriumid on õppija jaoks teada enne õppimise juurde asumist ja ta järgib neid kogu õppeprotsessi jooksul (Panadero, Tapia, & Huertas, 2012). 3