Hindamismudel õppevara osana HINDAMISMUDEL õppevara osana | Page 3
Sissejuhatus
Eesti Vabariigi hariduspoliitika (“Teadus- ja hariduspoliitika,” 2016) üheks peamiseks
väljakutseks on liikumine uue õpikäsitluse suunas, mis asetab rõhu võtmepädevuste ja
probleemilahendusoskuse arendamisele kõikidel haridustasemetel. Olulisteks aspektideks 21.
sajandi hariduses peetakse õppija kaasamist ja kujundavat hindamist. Põhikooli riikliku
õppekava §5 (Põhikooli riiklik õppekava, 2018) sätestab, et õpilane on õppeprotsessis aktiivne
osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja
koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja
juhtima.
Õpilase kaasamine senisest aktiivsemalt oma õppeprotsessi on sundinud õpetajad leidma
selleks erinevaid metoodikaid ja lahendusi, nii on tekkinud mõiste „kujundav hindamine“.
Üheks võimaluseks õpilase soorituse analüüsiks on luua edukriteeriumide loend, mida võib
nimetada ka hindamismudeliks, mis võib olla õppevara üks osa. Hindamismudel aitab muuta
hindamist läbipaistvamaks, vähendada subjektiivsust ja luua keskkond turvaliseks
hindamiseks (Andrade, Wang, Du, Akawi, & Andrade, 2009). Enese ja kaasõppija hindamine
toimub eelnevalt kokkulepitud ja piisava täpsusastmega kirjeldatud kriteeriumite alusel. Need
kriteeriumid on õppija jaoks teada enne õppimise juurde asumist ja ta järgib neid kogu
õppeprotsessi jooksul (Panadero, Tapia, & Huertas, 2012).
3