VOLUME 15. MESIMUMMI SUMIN | Page 7

Minu digipööre

Ennemuistsel aal ajal anti infot edasi lõkete ja sarvepillidega, telefonidest ja muudest vidinatest ei teadnud siis keegi. Nüüd on kõik teisiti. Mäletan aega, mil sain endale esimese mobiiltelefoni. See oli väike armas Motorola, küll oli sellega pusimist alguses. Veel meenub kuidas arvutist sai dokumente salvestada diskettidele, hoopis hiljem tulid mälupulgad. Kaks aastat tagasi oli suur edasiminek minu digiasjanduses, kui oli vaja kasutusele võtta kahe SIM kaardiga telefon. Tundus jälle ilmvõimatu selle kasutamist selgeks saada. Vargsi jälgisin kõrvalt nooremate kolleegide telefone ja seda kuidas nad mõne sõrmeviipega oma telefonides toimetasid. Ei tea kas oli see kadedusest või teadmatusest aga mõtlesin, et mina küll selliseid uhkeid vidinaid ei vaja. Vana hea turvalise telefoniga saab ju kõik asjad aetud. Minul on telefoni ikka helistamiseks vaja ja vahel mõne sõnumi saatmiseks. Tööalaselt on muidugi vajalik kasutada erinevaid e-keskkondi, allkirjastada digitaalselt dokumente, hallata eesti hariduse infosüsteemis töötajate andmeid, koostada dokumente ja esitlusi, suhelda skypes. Head turvalised toimingud minu jaoks. Kõik e-keskkonna koolitused saatsin avamata edasi õppealajuhatajale, et äkki keegi soovib osaleda. Kuni ühel hetkel hakkasin taipama, et minu areng selles meeletu kiirusega arenevas maailmas on jäänud toppama. Nii otsustasimegi õppealajuhatajaga osaleda HITSA koolitusel „Juhtimine digiajastul“. Sulearvuti kaasas ja ärevus hinges sõitsime esimesele koolitusele. Eelnevalt olime teinud kodutöö, ehk kaardistanud lasteaias olevad erinevad digivahendid, kõik ilusti mõttekaardil kirjas. Nii tekkis esialgne ülevaade millised vahendid meil üldse olemas on. Koolitus oli üles ehitatud väga professionaalselt ja huvitavalt, kadus esialgne hirm. Tekkis hoopis eduelamus, näe saingi hakkama. Koolituse käigus pidi iga meeskond välja töötama oma asutuse arendusprojekti IT valdkonnas. Meie arendusprojekti teemaks sai „Digivahendite ja inimressursi kaardistamine“. Ei saa ju arendada, areneda kui puudub täpne ülevaade. Lisaks tehnilistele teadmistele saime ka palju häid kontakte. Nii käisimegi Pärnus Kellukese lasteaias uurimas kuidas nemad IT valdkonda on arendanud. Saime palju kasulikke näpunäiteid ja mõtteid kuidas edasi minna. Põnev ja arendav kogemus oli ka veebiseminaril osalemine ja blogi pidamine. Veebiseminaril andsid meeskonnad ülevaate oma arendusprojekti käigust, küsisid nõu ja jagasid kasulikku informatsiooni teistele meeskondadele.

Veebruari lõpuks tuli arendusprojekt valmis teha ja lõpuseminaril see ette kanda. Kokkuvõttes on heameel tõdeda, et saime püstitatud eesmärkidega ilusti hakkama. Viisime läbi väga põhjaliku analüüsi nii tehniliste vahendite kui inimressursi osas. Nüüd saame vaadata selge pilguga tulevikku. Teha arukaid otsuseid ja eesmärgistatult edasi liikuda võimalusterohkes ja kiiresti muutuvas digimaailmas. Küsimus ei ole enam selles, kas tehnoloogia lasteaias? Vaid kuidas ja miks kasutada tehnoloogiat lasteaias? Lasteaias ei peaks olema tehnoloogia kasutamine igapäevane. Küll aga võiks see pakkuda võimalust midagi ise luua, mitmekesistada igapäevaelu. Julget pealehakkamist ja noorte keeles „yolo“.

Tõlge (you only live once – Sa elad ainult üks kord)

ASTRA JAMNES

7