‹ 97 ›
dest. Nii käis isa koos teiste raamatukogu töötajatega pühapäeval Harkus kaitsekraavi kaevamas. Hiljem tuli käia
sadamas puid laadimas. Samas lähedal oli ankrus sõjalaev
„Kirov”. Saksa lennukid käisid pommitamas, kokkuaetud
rahvas püüdis puuvirnade vahel varjuda.
28. augustil 1941. aastal vallutasid Saksa väed Tallinna, terve ööpäeva enne lõplikku vallutamist oli kestnud
lakkamatu lahingumüra. Kulus mõni nädal, enne kui
suudeti taastada elektrivalgustus. Pääsküla–Tallinna
liinil oli elektriraudtee sedavõrd purustatud, et seda ei
suudetud sõjaolukorras taastada ning käigus olid aururongid. Rongid sellel liinil liikusid umbes 2-tunniste
intervallidega. Mõnikord liikusid sellel liinil kaubavagunid. Eraisikute liiklus laiarööpmelisel raudteel (välja arvatud linna lähiliinid) käis sõidulubade alusel, kitsarööpmelisel raudteel sõiduks sõiduluba ei olnud vaja. Mõni
päev pärast Tallinna langemist sakslaste kätte alustasid
ametiasutused jälle tööd.
Läksin minagi tagasi III harukogusse. Aime Nael oli
õnnelik, et ta abikaasa oli osanud ennast peites mobilisatsioonist kõrvale hoida. Paljud raamatukogu kasutajad
tundsid muret oma Venemaale mobilisatsiooniga viidud
meeste saatuse pärast, oldi ju nüüd teispool rindejoont.
Et sakslased liikusid kiiresti edasi, siis loodeti, et sõda lõpeb varsti ning mehed saavad koju. Kui töölt koju tulin, oli
juba pime. Nüüd oli kasu isa sõja puhkemise eel ostetud
petrooleumist, sest elektrijaam veel voolu ei andnud.
Oli kuulda, et oktoobris alustavad koolid tööd, nii tulin
III harukogust töölt ära. Alltuba läks taas meie perekonna kasutusse. Raamatukogu koosseisud tõmmati kokku,
nõukogude võimu aastail avatud harukogud suleti. Samas
tuli raamatukogusse tööle uusi inimesi mobiliseeritute,
evakueerunute ja küüditatute asemel. Mõned lahkusid
ise, saades mujalt parema koha. Nii sai kütjaks-majahoidjaks Johannes Peegel, II haruraamatukogus töötasid
Leida Talvet, Aino Hansen. Keskraamatukogusse võõrkeelsete raamatute osakonda tuli tööle Roosi Malendi,
Adele Alba, eestikeelses osakonnas hakkas töötama mobiliseeritud Jüri Räni asemel tema nooruke šarmantne
abikaasa Senta Räni.
Talv 1941/42 oli sõjaolukorrast tingituna tehtud piirangute tõttu väga raske üle elada nii raamatukogus töötavatel kui ka seal elavatel inimestel. Kõigile muudele hädadele tuli lisaks ka erakordselt pikk ja külm talv. Lumi
tuli maha juba oktoobri keskel ja sulas alles aprillis. Kogu
selle aja vaheldusid külmad ilmad pakaseliste päevadega.
Külm kimbutas inimesi nii õues kui ka töökohal. Sakslased lubasid keskkütet kütta vaid kolm tundi päevas. Meil
oli küll korteris ahi ja pliit, kuid ka sinna polnud midagi
panna. Nii oli meil magamistoas vaid 6–8° C. Alltoas, kus
ühtegi teist küttekollet peale radiaatorite polnud, langes
temperatuur sageli 4° C. /.../
On arusaadav, et külmades ruumides töötades ei piisanud raamatukogus pakutavast teest, mida seni oli joodud
k