‹ 71 ›
Mall Jürma – särav isiksus raamatukogunduse taevas
Anne Valmas
Oma noorusaja raamatuelamustest on meenutanud
Mall Jürma: „Minu lugemishuvi äratajaiks lapsepõlves
olid Juhan Liiv ja Eduard Bornhöhe, kelle mõlema jutustused olid köidetud paksudesse kogutud teostesse.
Vist olid need jooksnud seeriatena ajalehtede joone all,
kuid meie kodus olid nad kõik koos. Lugesime vennaga
suure huviga Liivi „Käkimäe kägu”, eriti tugevat muljet
avaldas „Vari”. Kaasahaaratult lugesime ka Liivi jutustust
„Nõia tütar”, Bornhöhe „Tasujat”, „Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad”, „Tallinna narrid” jne. avaldasid
samuti mõju ja äratasid huvi lugemise vastu. Tol ajal lihtsalt neelasin ka kõiki teisi raamatuid, mis kätte juhtusid.”1
Huvi kirjanduse vastu tuli kodust, kus palju loeti. Suur
raamatusõber oli isa, kes juhtis tähelepanu raamatu eessõnadele, soovitades need ilmtingimata läbi lugeda, kuigi
need võisid teismeliseeas üsna igavatena tunduda.”
Mall Jürma (Alma Elisabeth Kuusik) sündis Tallinnas käsitöölise tütrena 17. septembril 1901. Ta õppis
1907–1913 Tallinna Jaani kiriku algkoolis ja E. Lenderi tütarlaste eragümnaasiumis, mille lõpetas cum laude
1920. Mall Jürma peab oma õpetajaid hea sõnaga meeles
ja oli ka põhjust: eesti keelt õpetasid talle Ernst Peterson-Särgava, Andrus Saareste ja Bernard Linde, ajalugu
hilisem Riigiraamatukogu juhataja Gottlieb Ney. Tugev
alus pandi koolis ka võõrkeeltele.2 Juba gümnaasiumipõlves tegeles Mall Jürma luuletamisega ja kuulus klassi kultuurihuviliste tütarlaste kuuikusse, kes lävis tuntud vaimuinimeste ja poliitikategelastega. Koos tutvuti Noor-Eesti
albumitega, Tuglase, Underi ja Visnapuu loominguga.
Vaimuerksad neiud huvitusid nii kunstist kui ka muusikast. Soojad suhted tekkisid Ants Laikmaaga. Paar korda
nädalas käidi kontsertidel, nautides nii klassikalist kui ka
rahvuslikku muusikat. Lemmikheliloojateks kujunesid
Tšaikovski ja Wagner. Vaimustuti siurulaste loomingust,
külastati rahvaülikooli esteetika loenguid, kus esines Johannes Semper. Ilu olemus elus ja kunstis köitis sedavõrd, et hakati esteetikat taotlema Lenderi gümnaasiumi
õppeaineks, mis õnnestuski. Semper hakkas koolis andma nii esteetikat kui ka psühholoogiat.3 Ükskõiksed ei
oldud poliitikagi vastu. Gümnaasiumist saadud haridust
Mall Jürma
hindas Mall Jürma kõrgelt. Suhted Elfriede Lenderiga
püsisid hiljem ka paguluses: Stockholmis viibides püüdis
ta alati leida aega endise koolijuhataja külastamiseks, saades küpsemas easki tema kirjadest julgustust ja tuge.
Ülikoolis õpitud eriala ja tulevased töökohad olid loogiliseks jätkuks eelnenule. Kooli lõpetamise järel töötas
Mall Jürma 1920–1921 Riigiraamatukogus, üliõpilasena
1921–1923 Tartu Ülikooli Raamatukogus ja 1922–1926
Eesti Bibliograafia Asutises.
Tartu Ülikoolis tudeeris mitmekülgsete huvidega neiu
1922–1927 filosoofiateaduskonnas inglise, saksa ja eesti keelt ning kirjandust, samuti kunstiajalugu. Ülikooli
lõpetas ta filosoofiamagistri kraadiga inglise kirjanduse
alal. Magistritöö käsitles Oscar Wilde´i stiili romaanis
„Dorian Gray portree”.
1926 läks ta ametisse Tallinna Linna Keskraamatukogusse, kus järgmisel aastal, kui stuudium läbi sai, asus
vanemraamatukoguhoidja kohale. Siin töötas ta tuntud
bibliotekaari Aleksander Sibula käe all kuni 1942. aastani.
Tööülesanneteks oli raamatute inventeerimine, kataloogimine, liigitamine, kuid tegelda tuli ka raamatukogundusliku pedagoogilise tegevusega. Tolleaegne raamatukogu juhataja Aleksander Sibul on tunnustanud Mall
Jürma tegevust raamatukogus ja meenutanud seda oma