‹ 66 ›
Arhiivkogu asutamine
Asutamiskoosolekul osalesid Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Linnaarhiivi, Eestimaa Kirjanduse Ühingu,
Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste, Tallinna Ajaloo Seltsi, Pedagoogikamuuseumi
ja Kaubandus-Tööstuskoja esindajad. Kutsed koosolekust osavõtmiseks olid saadetud ka Riigi ja Kaitsevägede
Staabi Raamatukogule. Nende esindajaid aga kohale ei
ilmunud.
Jõuti üksmeelsele otsusele, et arhiivraamatukogu on
Tallinnas hädavajalik ja et soodsaimad eeldused arhiivraamatukogu arendamiseks on Tallinna linnavalitsusel.
Seetõttu peeti loomulikuks rajada arhiivraamatukogu
Tallinna Keskraamatukogu juurde eriosakonnana.21
Raamatukogu sisustamisel peeti esmatähtsaks kogu iseseisvusaegset eestikeelset kirjandust ja Eestit käsitlevat
muukeelset kirjandust. Soovitati asuda ka koondnimestiku koostamisele, kuhu aja jooksul registreeritaks kõik
Tallinna raamatukogudes leiduvad tähtsamad trükitooted.
Arhiivosakonnale leiti pind vabanevates keldrikorruse
ruumides pärast Linna Arhiivi uuema osakonna Rüütli
tänavale kolimist. Keldriruumidesse arvati mahtuvat umbes 100 000 köidet.
Raskemaks peeti raamatute hankimise küsimust, sest
1920-ndate aastate alguses ilmunud raamatute trükid
olid enamuses läbi müüdud, sundeksemplare hakati saama aga alles 1925. aastast alates. Vajaduse korral arvati
võimalik olevat eraldada arhiivraamatukogu jaoks üks
eksemplar ka kesk- või haruraamatukogudest, tekkivaid
lünki aja jooksul tasandades.
Hariduskomisjon, haridusnõukogu ja haridusosakond
pidasid arhiivraamatukogu soetamist väga vajalikuks.
Selle seisukohaga ühines linnavalitsus, tehes volikogule
ettepaneku asutada lõppeva(nud) raamatuaasta tähistamiseks Tallinna Keskraamatukogu juurde eriosakonnana
arhiivraamatukogu.
Volikogu kiitis linnavalitsuse ettepaneku heaks 19.
veebruaril 1936. aastal.
Avamine toimus 14. veebruaril 1938. Sellest teavitasid
linlasi ka ajaleht „Uus Eesti” (5. veebr. 1938) (vt. ülal) ja
„Vaba Maa” (15. veebr.1938). Arhiivkogu ruumid paigutati raamatukogu esimesele korrusele.22