‹ 244 ›
Nelja kuu jooksul kuulati loenguid, vaadati loodusfilme,
õpiti sorteerima olmeprügi ja valmistati erinevatest jäätmeliikidest ohustatud liike kujutavaid taieseid. Projektis
osales Tallinna ja Harjumaa koolide 4.–6. klassi 372 õpilast.
Kuidas sorteerida olmeprügi?
Alates 2002. aastast on raamatukogu korraldanud
lastele koolivaheajaprogramme. Alguses toimusid need
keskkogus, hiljem laienesid üritused ka Paepealse ja
Kännukuke haruraamatukogudesse. 2003. aastal oli sügisvaheaja teemaks „Kirjanduslik muinasmaa”. 2004. aastal kevadvaheajal toimus koostöös Tallinna Loomaaiaga
otsimismäng „Teekond raamatukogust loomaaeda”.
2003. aastal alustas raamatukogu laste suvise lugemisprogrammiga „Suvi raamatuga”, mis hõlmab nii eesti kui
ka vene keeles lugevaid lapsi.
Tallinna Keskraamatukogul on tore traditsioon korraldada vähemalt kord aastas Tallinna lastele loomingulisi
konkursse. Toimunud on nii joonistusvõistlus („Salapärane veemaailm”, 2001), maskide valmistamise võistlus
(„Head ja halvad tegelased raamatutes”, 2002), Sööbiku ja
Pisiku valmistamise võistlus kuulsa norra lastekirjaniku
ThorbjØrn Egneri sünnipäevaks (2002) kui ka väikeste
lõbusate tondijutude kirjutamise võistlus (2003). Sellele
saksa lastekirjaniku Otfried Preußleri 80. sünnipäevale
pühendatud võistlusele laekus 220 tondijuttu.
Raamatukogu 100. sünniaastapäevaks kutsus raamatukogu lapsi üles kirjutama jutte teemal „Sajajalgne sajaaastases raamatukogus”.
2002. aastal avatud Tallinna Keskraamatukogu muusi-
kaosakond on võtnud oma missiooniks muude ülesannete kõrval leida peamaja ilusasse saali elava muusika esitajaid. See on ka õnnestunud: kontserdisarjaga „Väikesed
interpreedid Keskraamatukogus” on saanud võimaluse
raamatukogukontserdiks Tallinna ja Harjumaa muusikakoolide õpilased.
Tallinna ja Harjumaa koolide õpilaste näiteringid on
andnud etendusi nii peamajas kui ka Kännukuke ja Paepealse raamatukogus.
Näitused
Raamatukogu peamaja näitusesaalist on saanud aastate
jooksul koht, kus lugejad saavad nautida nii professionaalsete kunstnike kui ka asjaarmastajate loomingut.
Raamatukogu on püüdnud lähtuda põhimõttest, et näitused oleksid võimalikult mitmekesised ja pakuksid huvi
laiemale lugejateringile.
Suurem osa näitusi on n.-ö. välisnäitused, sest igapäevase
teenindustöö kõrvalt ei jää töötajatel aega tegelda mahukate näituste koostamisega. Hoolimata sellest on püütud
järgida põhimõtet, et igal aastal tuleksid töötajad välja ka
mõne omakoostatud näitusega. Mahukamad neist on
olnud 2002. aastal „Koolilaps läbi aegade” ja „Tallinna
Keskraamatukogu – 10 aastat Eesti Vabariigis”. Esimene näitus oli väga populaarne originaalse teemakäsitluse
ja eksponaatide valiku tõttu. Peale kooliõpikute kuulus
väljapanekusse Saaremaalt kohale toodud 20. sajandi alguse koolipink, puudumistõendid, spikrid jm. huvitavat.
Meenutusi oma koolipõlvest kirjutasid näitusele Ellen
Niit, Ferdinand Veike, Raivo Järvi, Maret Maripuu jt.
2004. aastal tähistati Tallinna Keskraamatukogu kauaaegse direktori Aleksander Sibula 120. sünniaastapäeva.
Põhjalikku ülevaadet pakkuva näituse põhiosa koostas
lugemissaali raamatukoguhoidja Tiiu Sõrmus. Eksponeeriti fotosid, dokumente ning isiklikke esemeid A. Sibula
perekonnaarhiivist, Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatavate kirjade koopiaid. Toimus ka kõnekoosolek pöördelistest neljakümnendatest Eesti raamatukogunduses.
Peamaja näitusesaalis korraldatakse aastas keskmiselt
kümme kuni kaksteist näitust. Kuue aasta jooksul on
raamatukogule tekkinud toredaid sõpru, kes igal aastal
midagi uut ja huvitavat välja pakuvad. Väga head sidemed on Tallinna Keskraamatukogul eesti köitekunstnikega, kes on raamatukogus korduvalt välja pannud nii
personaal- kui ka ühisnäitusi.