‹ 236 ›
2000-ndad aastad
80-aastane Kopli raamatukogu
Haruraamatukogude saatuselugusid ja käsikirjalisi kroonikaid üle lugedes süveneb veendumus: kõik vanad haruraamatukogud on uunikumid ja iga haruraamatukogu
ajalugu vääriks omaette raamatut.
Üks on kindel: kui vanus haruraamatukogusid linnapildist ära pole pühkinud, lisab aeg neile vaid väärtust ja
väärikust. 1920-ndatel alustanud Tallinna Keskraamatukogu esimesest neljast haruraamatukogust on tänaseks
omaaegsetesse asumikeskustesse rajatutest alles jäänud
Kopli ja Kalamaja raamatukogu.
15. septembril 2006 tähistas Kopli raamatukogu oma 80.
sünnipäeva. Loodud 1926. aastal Tallinna Keskraamatukogu II Haruraamatukoguna, saavutas see harukogu
oma kõrgaja 1930-ndatel, asudes samas majas Kopli apteegiga. Raamatukogu kirevast ajaloost kerkivad esile siin
töötanud raamatukoguhoidjate-entusiastide nimed. Kõik
nad, alates raamatukogu esimesest juhatajast, raamatute
hoidja võrdkujuna ajalukku läinud Hans Kasest ja Teise
maailmasõtta jäänud kunstikooli „Pallas” kasvandikust
Jüri Ränist, on olnud tõelised raamatukogupatrioodid.
Kopli raamatukogu juhataja Merike Harak: „Koplil on koloriiti.”
1930-ndate aastate Kopli oli põnev paik nii miljööväärtuse kui ka siin
elanud inimeste kultuurilise tegevuse poolest.
Kas see tendents tuleb
esile ka praegu?
Kopli Eesti-aegsus on
uuel ajal üha nähtavamaks
saanud. Vana-Kopli joonistub praegu palju detailsemalt välja kui vene ajal
Merike Harak
ja selle kuue aasta jooksul,
mil mina siin töötanud olen, on see veelgi teravamalt märgatav. Tundub, nagu tuleks vana hõngu iga aastaga juurde.
Usun, et ka inimesed, kes siin elavad, on seda märganud.
Mina sain Kopliga lähemalt tuttavaks alles siis, kui siia
tööle asusin. Lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi
bibliograafia erialal 1980. aastal. Tallinna Keskraama-
tukogusüsteemis olen töötanud alates 1985.aastast. Kopli raamatukokku asusin tööle aastal 2000. Mulle Kopli
tõesti meeldib. Oleme teinud mitmeid üritusi koos Tallinna hea tundja, linnaajaloolase Robert Nermaniga. Ka
tema 2002. a. väljaantud Kopli raamatu presentatsioon
toimus meie raamatukogus.
Mis on tänapäeval haruraamatukogu funktsioon?
Minu isiklik arvamus on, et raamatukogu peaks olema
eelkõige raamatukogu. Läbi aegade on ta kirjasõna kaudu õpetanud, kasvatanud ja arendanud eesti inimest. Arvan, et see toimib ka tänapäeval. Kõigi aegade parimad
mõtted on ju ikkagi kirjas raamatutes. Inimese enda valik
on, kas need tarkused temani jõuavad või mitte.
2006. aastal tähistati A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse”
I osa ilmumise 80. aastapäeva. Kas lugejad huvitusid
sel puhul ka kuidagi rohkem Tammsaarest või on tänapäevainimene klassikutest võõrdunud?