‹ 183 ›
Kodu-uurijate ring alustas Tallinna Keskraamatukogus
1960-ndate aastate algul Tallinna Keskraamatukogu
juures koos käinud kodu-uurijate ring ühendas kultuuri- ja kirjandushuvilisi inimesi, kelle tegevus oli suunatud
kultuuriloo uurimisele ja kultuuripärandi säilitamisele.
Uuriti eesti kirjanikega seotud paiku nii Tallinnas kui
ka terves Eestis, korraldati koos kirjandusõhtuid ja peeti
ettekandeid. Tihe side oli ka kirjandusringiga. Toonasele
ajale tagasi vaadates võiks öelda, et kirjandusteadlase ja
literaadi Oskar Kuninga juhatusel koos käinud kultuuri-
Kodu-uurijad koos O. Kuningaga Juurus Mahtra sõja mälestussamba juures.
K.A. Hermanni mälestussamba juures, O. Kuningas paremal
keskel, samba jalamil (vasakul) Karl Laane.
huviliste olulisemaks uurimisobjektiks kujunes “kultuurilugu kirjanduses”.
Kui 1959. aastal hakati Keskraamatukogu bibliograafiaosakonnas koostama kodulookartoteeki „Tallinn”, oli selle
tegemisel nõuandjaks ka Oskar Kuningas. Kuninga juhendamisel tegutsema hakanud kodu-uurijate ring alustas
1960-ndate aastate algul Tallinnas elanud eesti kirjanike
kohta kartoteegi koostamist, jõudes sellega 20. sajandi II
pooleni. Kuninga juhtimisel käidi ekskursioonidel Rahumäe kalmistul ning külastati eesti kirjanike ja kunstnike
haudu. Ekskursioonidel käidi mujalgi.
1965. aastal, kui Keskraamatukogus tähistati kahel päeval
E. Vilde 100. sünniaastapäeva, esinesid teisel päeval oma
uurimustega ka kodu-uurijad koos kirjandusteadlastega. Ettekannete rohkuse ja põhjalikkuse poolest oli üritus pigem kirjanduskonverents: kirjandusteadlaste Abel
Nagelmaa ja Oskar Kuninga kõrval pidasid ettekandeid
toonase kodu-uurimisringi aktiivsed liikmed, kultuuri- ja
raamatukogutöötajad Helmut Joonuks, Aino Altmäe ja
Hille Tamme.
Seoses Tallinna Linnamuuseumi juurde asutatud Koduuurijate ringi loomisega 1963. aasta aprillis, märgib ajaleht „Sirp ja Vasar” ära ka O. Kuninga tegevuse Tallinna
Bussiõnnetus.