Tallinna Keskraamatukogu | Page 167

‹ 167 › 1965 1965. a. aruandest: „Suurt rõhku on pandud venekeelse kirjanduse muretsemisele.” „Siin rajoonis on palju noorte ehitajate ühiselamuid ja just nende noortega oleks vaja tööd tõhustada... eriti vene rahvusest noortega...” „Koostööd oleme teinud Majavalitsuse nr. 88-ga ja 50. Keskkooliga.” ...ühiskondlik-poliitilise kirjanduse loetavamad raamatud olid „Vabaduse koidikul”, „Tuhhatševski”, Kruus „Sajand lõppes, teine algas”. ...raamatunäitusi: „Kommunistliku ülesehitustöö saavutusi,” „Kangelaslikult võiduteelt” jne. Laenutusi 60 485, lugejaid 2334, sellest lapsi 526, aga ruumi lastega töötada ei ole. 1966 Aprillis saime veel ühe 2-toalise – köök – vannituba – väike esik, korteri – 36 m2 juurde. Remonti teha ei olnud võimalik. Suuremasse 17,8 m2 tuppa panime paar väikest lauda, et oleks lugajail võimalus ka perioodikaga tutvuda ja mõnel hädalisel võimalus kohapeal tööd teha. Osa raamatufondist sai ka siia taritud. 7,5 m2 peale tegime lasteosakonna. Sai tööle võetud Štšerbakova, kellel pidi eesti keel selge olema, aga ei tulnud ta absoluutselt oma tööga toime (kõik, mis kirja pani, või tegi, tuli üle kontrollida ja eesti keeles oskas ta öelda ainult „tjere”). Aasta lõpul sai ta lihtsalt vallandatud. Fond aasta lõpuks 23 209, lugejaid 2619, laenutusi 83 474, töötajaid aasta lõpul 3. Organiseerisime artiklite ja retsensioonide süstemaatilise kartoteegi. „Ikka venekeelset kirjandust – vähe...” 1967 Fond 25 783, lugejaid 2530, laenutusi 69 679. Saime juurde lugemistoa juhataja ametikoha – H. Lõvi. (Lugemistuba töötab 1. aprillist). 16.06. asus lasteosakonna juhataja ametisse Raja Valmsen. Jaan.-veebr. raamatukogu suletud – remont. Mööbli tõstmisel töömehed suureks abiks. Üks neist venitaski oma selja siin ära. Asusime ette valmistama 5-päevasele töönädalale üleminekut. Laupäevadeks tuleb nüüd tööd kõvasti juurde. Hakkasime töö kõrvalt õppijate kohta arvestust pidama. Oli Suure Oktoobri 50. aastapäev, kohtumisõhtu K. Kangeriga. Lasteosakonnas lasteraamatunädalal kirjandushommik A. Gaidari teostest. „Kogu raamatukogu ko