‹ 143 ›
Tallinna IX haruraamatukogu
asutati 1949. aastal Hariduse tänaval, kuid juba mõne
kuu pärast otsustati raamatukogu üle viia Pelguranda:
pärast lepingu sõlmimist Ehitustrusti nr. 5 juhtkonnaga. Vastavalt lepingule pidi Ehitustrust nr. 5 hoolitsema
raamatukogu ruumide kütte, valgustuse, koristamise jne
eest. Nii avatigi IX raamatukogu 1950. aasta 6. aprillil
Pelguranna klubis aadressil Baraki 10. Raamatukogul oli
2 tuba ja 20 m2 põrandapinda. Nii väikesel pinnal polnud
võimalik avada lugemissaali ega lasteosakonda. Esimeseks juhatajaks oli Salme Abels.
Paraku ei suutnud ehitustrust tagada raamatukogu
korralikku kütmist ega ka muid tööks vajalikke tingimusi. 10. I 1951 N. Jaško allkirja kandvast seletuskirjast
loeme raamatukogu raskustest lugejate teenindamisel.
Kirjutaja teatab, et raamatukogu saab elektrivalgust kell
17.00, tihti isegi alles kell 18.00. „Hiljem kustub elekter
jällegi väga mitmesuguseks ajavahemikuks, vahel isegi
tunniks-paariks. Kui klubis toimub mingisugune üritus,
siis palub klubi juhataja raamatute laenutamise lõpetada,
kuna inimesed kasutavad raamatukogu piletita pääsemiseks toimuvaile üritustele.”1
Kurdetakse ka selle üle, et pärast klubis toimunud
peoõhtuid on aknaklaasid lõhutud, korduvalt on toimunud raamatukogu uste lahtipitseerimisi ja suvel on raamatukoguruumides toime pandud vargus.
Edasi võetakse aga üles vene ajakirjandusväljaannete
vähese tellimise küsimus. Kirjutaja teeb nimesid nimetamata etteheiteid Keskraamatukogu juhtkonnale: „Ajalehtede ning ajakirjade tellimisel oli esitatud Keskkogule
plaan soovitavate ajalehtede ning ajakirjade kohta. Kuid
Keskkogu ei ole täiel määral arvestanud neid soove. Pelgurannas on rõhuv enamus vene lugejaskond. On täiesti
arusaadav, et siin loetakse suure huviga Sovetskaja Estonija, „Pionerskaja Pravda”. Selle asemele on aga siia tellitud „Noorte Hääl”, „Säde”, „Rahva Hääl”. Neid lehti ei
loe praegu küll keegi peale raamatukogu töötajate (arvult
kaks inimest).
Väga korratu on ajakirjanduse kohaletoimetamine.
Kuigi nimetatud kogus ei ole lugemistuba, mis on raa1
2
TLA.R-413, nim. 5, s. 63, lk. 66.
Samas.
matukogu osakonnaks, koguneb siia hulgaliselt inimesi
ajakirjanduse lugemiseks (see arv ulatub tihti 100-ni).
Et päeval ilmuvate ajalehtede kohaletoimetamine toimub
kella 11.00–12.00 vahel, siis puuduvad sel ajal veel kohal
raamatukogu töötajad, kes neid vastu võtaks. Õhtuseid
lehti tuuakse aga alles järgmisel päeval.2
Kirja lõpus avaldab kirjutaja Pelguranna lugejate rahulolematust Bibkollektori tööga. Siin rõhutatakse lugejate
üldist soovi hankida rohkem venekeelset tehnilist ning lastekirjandust, mille järele on kirjutaja sõnul otse „karjuv vajadus”, kuid mida Bibkollektorist saab vaid piiratud arvul.
Kiri lõpeb nõudmisega paigutada raamatukogu uude asukohta, „kus oleksid vastavalt teistele harukogudele võrdsed
töötingimised, ilma milleta on aga võimatu sots.võistluse
läbiviimine, kui ka tööplaanide täitmine.” Alates 1952. aastast Tallinna Kalinini rajooni II Haruraamatukogu nime
kandnud asutus tegutses aadressil Tšaikovski t. 10, hiljem
Majakovski 35. 1963. aastal sai see raamatukogu Tallinna
Keskraamatukogu filiaali staatuse.