‹ 128 ›
artiklit „Riiklik Kirjandusmuuseum kodanlike igandite
kammitsas”. Helene Johani väitel paljastas Kirjandusmuuseumi kritiseeriv artikkel selle direktsiooni valest ja
ebaprintsipiaalsest suhtumisest riikliku tähtsusega ülesandesse tekkinud vigu.34 Anakronistlik oleks kellelegi
ette heita nõukogulikku retoorikat kõige jäigemal stali-
nismiajal. Iseasi, et nõukoguliku raamatukogupraktika
juurutajana ja teiste raamatukogude kontrollijana täitis
Riiklik Avalik Raamatukogu täpselt seda funktsiooni,
milleks ta oli loodud. Arhiivkogu kui eesti rahva kollektiivse mälu hävitamine oli vaieldamatult „riikliku tähtsusega ülesanne”.
Raamatugraafika näitus 1940-ndatel Riiklikus Avalikus Rraamatukogus.
P. Lotman, Parlamendiraamatukogust rahvusraamatukoguks I. Eesti Vabariigi Riigiraamatukogu 1918–1940. Tallinn 1988, lk. 32–
33; M. Aasmets, Raamatukoguliigituse arengujooni Eesti Rahvusraamatukogu ja Helmi Masingu tegevuse taustal I, lk. 28–29.
2
A. Ainz, The Preservation of the National Printed Heritage in Estonian Libraries. Rmt.: The 20th Century Libraries in the Baltic Sea
Region. Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae X. Ed. by P. Lotman. Tallinn 2004, lk. 66–97, siin lk. 80.
3
R. Ruutsoo, Tallinna Keskraamatukogu areng kultuurivahendajana. – Uurimusi Eesti raamatukogunduse ajaloost. Nõukogude Eesti
Raamatukogundus XIV. Koost. K. Tammaru. Tallinn 1985, lk. 135.
1